Jõgevamaa kohalik toit

Õppereis Poola Warmia-Masuuria piirkonda

12. juuni 2019 Kell 16:16
Autor: Jana Pärn

Poola, paljude võimaluste maa

Seeaastane õppereis viis meie põllumeeste ja toidutootjate seltskonna lähimaale, teada-tuntud Poola, täpsemalt Warmia-Masuuria piirkonda. Õppereisi eesmärk oli tutvuda Põhja-Poola põllumajandus- ja toidutootmise ettevõtetega ning Leader-projektidega.

Teame Poolat kui Euroopa õunaaeda ja külastasimegi õunakasvatust Gròjeci piirkonnas. Marcin Lis´i õunaaed, mida peetakse juba kolmandat  põlvkonda, oli ehtsaks näiteks Poola õunakasvatuse alal. Õunaaed on 20 ha suurune ja kasvatatakse mitmeid sorte. Muidugi sorte on tunduvalt vähem ja hoopis teised kui vanaisa aegu, aga tarbija maitse muutub ja tuleb moega kaasas käia. Kõige nõutum sort maailmas on Gala ja ka see sort kasvab selles kasvatuses. Õunapuude eest hoolitsetakse väga: kaitstakse rahe eest katetega,  väetatakse ja tehakse kahjurite tõrjet, ning selle tulemusena on kvaliteetsed väga ilusad õunad. Õunapuu kandmisaeg on maksimaalselt 15 aastat ja 20 kg õunu ühelt puult aastas on hea saak. Poolas kokku kasvatatakse 6 milj tonni õuna aastas, millest 1 milj jääb siseturule ja ülejäänud läheb ekspordiks. Õunakasvatajatele on valusaks tagasilöögiks Venemaa turule embargo seadmine, kuhu läks 80% toodangust, nüüd otsitakse uusi sihtkohti. Õuna säilitatakse vastavates hoidlates, kus reguleeritakse õhus hapniku ja süsihappegaasi sisaldust, millega on tagatud õunade säilimine kasvõi järgmise aasta juunini. Igat õunapartiid kontrollitakse väga põhjalikult pestitsiidide suhtes ja karistused on väga karmid, nii et tootjal ei ole mõtet riskidagi. Tõdesime, et õunad, mis jõuavad Eesti toidulauale on väga ilusad ja maitsvad ning ka täiesti ohutud. Peremees pakkus ka meile degusteerimiseks kolme sorti õuna: Scampion, Golden Delicious ja Red Jonaprince. Rahvalemmikuks osutus Scampion. Gròjeci piirkonna õunad on 2011. aastal saanud Euroopa Liidu kaitstud geograafilise tähise.

Järgmine külastuskoht oli sotsiaalse ettevõtluse teemaküla „Garncarska Wioska“, mis on kogukonna aktiivsete inimeste eestvedamisel loodud kogukonnakeskus, kus toimub väiketootmine ja iluaianduse rajamine. Teemakülas võttis meid vastu ja  tegi ekskursiooni kohaliku Leader-tegevusgrupi president Krzysztof Marguła. Tegevustega teemakülas saavad kohalikud inimesed tööd ja elatist, tänu millele on piirkonnas elu alles. Teemaküla loodi 10 aastat tagasi ja ajendiks oli piirkonnas inimeste tööpuudus, tekkis oht, et inimesed liiguvad töö otsingul mujale ja piirkond jääb inimtühjaks. Kohalik aktiiv sai toetust Tööturuametist, erinevatest fondidest ja kohalikult omavalitsuselt ja loodi sotsiaalse ettevõtluse teemaküla. Nüüd on külas inimesed tööga hõivatud ja juurde on tekkinud seitse eraettevõtet. Teemaküla korraldab käsitöö laatasid, kontserte, rendib välja oma pindasid ja teeb muid tegevusi huvilistele. Rajatud on iluaed – paradiisiaed 4 ha suurusel alal ja üle 3000 taimega. Tänasel päeval külastab teemaküla - paradiisiaeda 30 000 turisti aastas, toimib kohaliku käsitöömeenete tootmine ja turustamine kohapeal, tulevikus planeeritakse teemaküla laiendada lastele tegevusväljaku rajamisega.

Meie külastuskohtade nimekirjas oli ka kaks mee-ettevõtet. Suurem neist Mazurskie Miody valmistab erinevaid maitsega mett ning toodab meega alkoholi. Külastatud esinduskaupluses on kõige populaarsemad artiklid meeveinid, viski meest, erinevad mõdud. Mett  toodangu jaoks ostetakse kokku üle Poola. Teine, väiksem pere-ettevõte Bartnik Mazurski on kolmandat põlvkonda mesilasi pidav ökomesindus. Pere-ettevõttel on 2000 taru ja on suurim piirkonnas. Mett püüavad koguda ja toota traditsioonilistel meetoditel ja soovivad ka neid mooduseid taaselustada. Mee-ettevõte korraldab õpperingkäike õpilastele, et teavitada mesilaste olulisest osast looduse eluringis. Mesilaste kadumine on probleemiks ka Poolas, näitena toodi, et paljud Lõuna-Poola mesinikud, kel tarud tühjaks jäänud, on pöördunud mesilaste ostusooviga nende poole. Poola uskumuse järgi mesilasi müüa ei tohi, siis kaotad oma õnne! Ettevõte pakub oma poes erinevate taimede mett ja mesindusega seotud inventari. Bartnik Mazurski juures tervitas meid ka kohaliku Leader-tegevusgrupi esindaja Marta Gembal ning vahetasime kogemusi Leader tegevuste osas.       

Eesti inimesele põnevaimaiks oli kindlasti söödavate tigude kasvatus Snails Garden. Tegemist on perefirmaga, mis tegutseb juba 15 aastat. Tigude kasvatus on hooajaline, veebruaris tuuakse beebiteod välja, suvi otsa kasvavad heinamaal ja oktoobris on teod söömisvalmis. Pakuti degusteerimiseks erineval moel valmistatud ja lisanditega tigusid, mis osutusid üllatavalt maitsvateks.  Enamus toodangust realiseeritakse talurestoranis. Lisaväärtusena saab teo lima kasutada kosmeetika tootmisel. Koostööpartneriga toodetakse näokreeme ja maske, mis on eriti head aknerikkale ja kuperoosa nahale.

Tervet elufilosoofiat tutvustas meile lamba- ja lehmapiima juuste tootva talu Ranczo Frontiera peremees Ruslan Kozynko. Talukoht on üle 200 aasta vana, nemad ostsid selle 15 aastat tagasi. Alguses alustati suurelt, suur lehma- ja lambakari, hobused, kuid ajapikku tuli arusaam, et elu pole ainult töö. Tänasel päeval on nelja Jersey tõugu lüpsilehmaga ja alla saja Ida-Friisi piimalambaga ökotalu spetsialiseerunud piimale lisaväärtuse andmisele ehk juustu valmistamisele. Valminud on juustukoda, kus saab tootmisprotsessi kõrvalt jälgida. Talu on lambapiimast juustu valmistamise tunnustatud spetsialist Poolas ja seda käiakse uudistamas üle maailma, nt eelmine aasta külastas talu ca 10 000 huvilist. Talu on võitnud mitmeid tiitleid ja 2017. aastal saavutati I koht maailma ökofarmide konkursil. Kuigi juustud on turul väga nõutavad, ei ole plaanis tootmist suurendada, sest elatakse endale ja maht on piisav, et mitte end tootmise ohvriks tuua. Vabal ajal tegeletakse pigem hobidega.

Põhja-Poolas juba olles nautisime ka piirkonna loodust ja ajalugu: sõitsime Elblagi kanalil,  külastasime vaatamisväärset Malborki lossi ja legendaarseid Hitleri Hundikoopaid.  

Kokkuvõtteks võib öelda, et nii Eestis kui ka Poolas on toimumas linnastumine ja maapiirkonnad jäävad tühjemaks. Poolas nähtud edukad väiketootmised annavad julgustust, et hea ideega ja nutika turundamisega on elu maal võimalik. 

Õppereis sai toimuda tänu Euroopa Liidu Leader meetme ning teadmussiirde ja teavituse toetuse MAK 2014-2020 meetme 1.1 toetustele.