Projektilood

Kohvik, kus söögi kõrvale pakutakse ka kultuurilugu

15. oktoober 2018 Kell 15:11
Autor: Riina Mägi

Kohvikuid tegutseb Eestis palju, ent sellist unikaalset söögikohta, nagu kohapärimuskohvik, saab külastada ainult Juula külas. Kohvikut rajades pidas OÜ Juulamõis silmas nii piirkonda külastavaid turiste kui ka kohalikku rahvast.

Juula külast vaid kolme ja poole kilomeetri kaugusel asub suure külastatavusega turismiobjekt – Elistvere loomapark. Asjaolu, et Elistveres toitlustuskoht puudub, oligi üheks põhjuseks, miks pereettevõte OÜ Juulamõis Lähte–Elistvere tee äärde kohviku otsustas rajada. Et ettevõtte omanikud Eneli ja Kalvo Kaasik on suured kodukoha patrioodid, soovisid nad külastajate toitlustamise kõrval edastada neile sõnumi, et Vooremaa on huvitava kultuuriloo, rikkaliku rahvapärimuse, rohkete vaatamisväärsuste ja tugevate toidutraditsioonidega paik, kus väiketootjad põnevaid tooteid valmistavad.

Kohviku rajamiseks soetati kõigepealt sobiv maatükk. Ehitajaks oli Saaremaal tegutsev Colvex OÜ. Kui majakarp püsti sai, algatas OÜ Juulamõis ühisrahastusplatvormi Hooandja vahendusel kohvikuhoone akende ja uste jaoks raha kogumise aktsiooni. Toetajaid kogunes viiskümmend ning lisaks akendele-ustele saadi kindlustunne, et ollakse õigel teel: rahvale pakkus rajatav kohvik suurt huvi.

Kohapärimuskohviku rajamist toetas ka Leader-programm. Sealt saadud raha võimaldas rajada kohvikuhoone liginullenergiahoonena. Kohvikule annab sooja maaküttesüsteem ja lisaenergiat päikesepaneelid. Lisaks maaküttekontuurile ja päikesepaneelidele soetati Leader-projekti abil stiilne vanutatud puidust mööbel ja ruunimärkidega keraamilised toidunõud, mille autoriks on Torma keraamikastuudio Loov Energia perenaine Erika Aasa.

Kohapärimuskohvik avati 2018. aasta aprilli alguses. Toitlustamist korraldab kohvikus OÜ Maitsemõis. Menüü koostamisel lähtutakse paikkonna toidutraditsioonidest. Pakutakse näiteks Vooremaale omast lahtist pirukat, mulgiputru, kama jne. Osalt sõltub menüü ka aastaajast. Sügisel on näiteks hea pakkuda ahjujuurvilja. Toiduained hangitakse, niipalju kui võimalik, kohalikelt tootjatelt, ent kasutada tuleb ka hulgiladude abi. Kohvikus on tööl kaks täiskohaga ja üks poole kohaga töötaja. Külmemal ajal mahub kohvikusse 30-40 inimest, soojemal ajal rohkem, sest istuda saab ka väliterrassil. Suvisel valgel ajal on kohvik õhtuti kauem lahti, pimedal ajal suletakse see varem.

Kohviku esimese suvega jäid omanikud väga rahule. Külastajaid käis 11 000, nii auto ja bussiga reisijaid kui ka jalgrattamatkajaid. Eestlaste kõrval sattus kohapärimuskohvikusse venelasi, lätlasi, sakslasi jt. Kui kohvikupidajatel millestki kahju on, siis sellest, et polnud aega kõigile klientidele kohalikku kultuurilugu tutvustada.

Kui turismihooaeg lõppenud, pööratakse pilk rohkem kohaliku rahva poole. Kohapärimuskohvikus saavad Juula kandi ja kaugemadki inimesed oma perekondlikke tähtpäevi tähistada, seal käib aga koos ka hakkajaid ja huvilisi peresid ühendav MTÜ Loomemõis. Kohvikus saab korraldada näiteks kokkamiskoolitusi ja kontserte ning koostöös Kinobussiga filmiseansse.

Leader-programm toetas Juula kohapärimuskohviku kütte- ja energialahenduse loomist ning mööbli ja lauanõude soetamist 40 519 euroga, projekti kogumaksumus oli 45 233 eurot.