Meie meedias

Taas saab taotleda Leader-toetust
 

01. märts 2016 Kell 16:45
Autor: Riina Mägi
Allikas: Ärileht 1.03.2016

Jõgevamaa maapiirkondade ettevõtjad, mittetulundusühingud, sihtasutused ja omavalitsused saavad pärast paariaastast vaheaega taas Leader-toetusi taotleda. Jõgevamaa Leader-tegevusgrupp, Jõgevamaa Koostöökoda, avab tänavuse taotlusvooru 14. märtsil ning taotlusi on aega esitada 31. märtsini.

Uueks rahastusperioodiks on Jõgevamaa Koostöökoda koostanud piirkonnale uue arengustrateegia. Kardinaalseid muudatusi ei tehtud, sest vana, 2007-2013 kehtinud strateegia töötas päris hästi, ent uut on siiski nii mõndagi. Näiteks pööratakse senisest suuremat tähelepanu ettevõtlusprojektidele ja ühistegevusele.

Tehnilise poole pealt on uudiseks see, et taotlused tuleb esitada elektrooniliselt e-PRIA keskkonna kaudu. Seal saab taotlusele lisada ka kõik vajalikud dokumendid. Nõutavate lisadokumentide loetelu on leitav Jõgevamaa Koostöökoja kodulehel. Taotlusvormiga saab e-PRIA keskkonnas tutvuda juba praegu, taotlust esitada saab siiski alles 14. märtsist.

“Soovitan mitte jätta taotluse esitamist 31. märtsi viimastele tundidele. Kui siis e-PRIAs toimetades mingid tehnilised probleemid tekivad, on tähtaeg täis tiksunud ja toetus jääb saamata,” ütles Jõgevamaa Koostöökoja tegevjuht Aive Tamm.

“Arvestada tuleks ka sellega, et enam kui 5000 eurose toetuse taotlemisel on vaja taotlusele lisada kolm võrreldavat hinnapakkumist. Neid tuleb aegsasti hankima asuda, et mitte hiljaks jääda,” ütles Jõgevamaa Koostöökoja projektijuht Jana Pärn.

Tänavu läheb Jõgevamaal Leader-toetustena jagamisele umbes 540 000 eurot. Sellest 50 protsenti on ette nähtud ettevõtlusmeetme projektidele, 37 protsenti elukeskkonna meetme projektidele, 10 protsenti maakondlikele ühisprojektidele ja kolm protsenti koostöökoja enda algatatud projektidele. See, et maakondlikele ühisprojektide ja koolituste jaoks eraldi meede on, on selle rahastusperioodi uuendus. Maakondlike projektide all mõistetakse mainekujundustegevusi, mis suunatud huvilistele kogu Eestis, üritusi, mis mõeldud kõigile jõgevamaalastele, aga ka maakondlike katusorganisatsioonide projekte, mis kaasavad eri huvigruppe või väärtustavad piirkonna eripärasid.

Uus on sel rahastusperioodil ka see, et koostöökoja algatatud projektidel on eraldi eelarve. Varem konkureerisid nende projektid teiste taotlejate projektidega ja see polnud hea variant.

Kui eelpool sai öeldud, et uus strateegia pöörab suuremat tähelepanu ühistegevusele, siis konkreetsemalt väljendub see selles, et kaks mahukamat meedet, ettevõtlus- ja elukeskkonna meede on jagatud kaheks alameetmeks, millest üks on mõeldud ühisprojektidele. Ettevõtlusmeetme puhul siis ettevõtluse ühisprojektidele, elukeskkonna meetme puhul kogukondade ühisprojektidele. Nendest alameetmetest saab toetust taotleda nn pehmete tegevuste jaoks ning taotlemise eelduseks on, et kaks või enam projektipartnerit koostavad ühise tegevuskava kaheks kuni neljaks aastaks ja viivad selle ühiselt ellu.

“Esiotsa võib koostööpartnerite leidmine tunduda tüütu kohustusena, aga tegelikult on see hoopis hea võimalus. Kui ettevõtjad hakkavad ühiselt tooteid arendama või toodangut ühiselt turustama ning kogukonnad ühisüritusi korraldama, siis võidavad sellest ju paljud,” kinnitas Aive Tamm.

Nii ettevõtlusmeetme kui ka elukeskkonna meetme raames on olemas ka investeeringu alameede (vastavalt siis ettevõtluse investeeringuteks ja kogukondade investeeringuteks) ning investeeringuprojektidele saab endiselt toetust taotleda ka üksinda. Oluline on siiski see, et toetusega soetatu või ehitatu peab kindlasti ka kasutust leidma.

“Võime ju vana hoone korda teha, aga kui see kasutust ei leia ega piirkonna inimeste elu sisukamaks ei muuda, siis pole sellest kasu,” ütles Aive Tamm.

Ettevõtluse ja kogukondade ühisprojektide tarvis saab taotleda 1000-15 000 euro suurust toetust, ettevõtluse ja kogukondade investeeringuprojektide tarvis 1000-35 000 euro suurust toetust ning maakondlike ühisprojektide tarvis 1000-30 000 euro suurust toetust.

“Kellel taotluse esitamiseks head nõu vaja, tulgu seda küsima Jõgevamaa Koostöökoja kontorisse. Kui vaja, aitame ka e-PRIAs toimetada. Ainult nõustamisaeg tuleb eelnevalt telefonitsi kokku leppida,” ütles Aive Tamm. “Oleme nõus ka mitmesugustele üritustele Leader-toetuste taotlemisest kõnelema tulema.”

Kui taotlused esitatud, asub kohalik tegevusgrupp neid hindama. Ilmsete vigade korral palutakse taotlust täiendada või parandada. Komisjon võib tulla ka kohapeale, et hinnata taotleja valmisolekut projekti teostamiseks. Kui taotlus on positiivse hinnangu saanud, edastatakse see PRIAle, kellel on omakorda 60 tööpäeva ehk laias laastus 90 kalendripäeva aega tehnilise kontrolli teostamiseks.

Koostöökoda hakkab taotlusi PRIAle edastama eeldatavalt mai teisel poolel, PRIA rahastusotsuseid on loota augustis. Ent projekti abikõlbulikkuse periood loetakse alanuks päevast, mil koostöökoda taotluse PRIAsse edastab. Taotleja saab siis selle kohta teate. Et PRIA taotluse rahastab, pole siis küll veel selge, ent põhimõtteliselt võib taotleja sellest ajast alates projekti teostama asuda.

“Jätkame kolme piirkonna põhist lähenemist,” ütles Aive Tamm.

See tähendab, et Vooremaa piirkonna (Jõgeva, Palamuse ja Tabivere vald), Põltsamaa piirkonna (Põltsamaa, Pajusi ja Puurmani vald) ja Peipsi piirkonna (Mustvee linn ning Kasepää, Saare, Pala ja Torma vald) projekte hinnatakse eraldi. Iga piirkonna jaoks moodustatakse ka eraldi kuueliikmeline hindamiskomisjon, millesse kuuluvad ettevõtjate, vabaühenduste, omavalitsuste, noorte ja Kodukandiühenduse esindaja ning ekspert. Maakondlikke projekte hindavad kolm komisjoni koos.

Hindamisel jälgitakse projekti vastavust piirkonna arengustrateegiale (selle leiab koostöökoja kodulehelt) ja meetme eesmärkidele, projekti mõju piirkonna arengule, piirkonna eripära toetamist jne.

“Arvestame ka üleriigilisel tasandil selleks perioodiks seatud prioriteete, milleks on kogukonnateenused, kohalik toit ja lairiba internetiühendus,” ütles Aive Tamm.

Nii tema kui ka Jana Pärn avaldasid lootust, et pika aja jooksul, mil Leader-toetust taotleda ei saanud, on jõgevamaalastel hulk häid ideid kogunenud ning et neid asutakse innukalt teoks tegema.

“Hiljuti saime kuulda head uudist, et Eesti Leader-tegevusgruppide esindaja Kristiina Tammets, keda siinmail teatakse näiteks nn kollaste akende projekti eestvedajana, kinnitati Euroopa maapiirkondi ühendava katusorganisatsiooni ELARD (Euroopa Leader-ühendus Maaelu Arenguks) presidendiks. See on üsna suur tunnustus kogu Eesti Leader-liikumisele,” kinnitas Aive Tamm.