Meie meedias

Koostöökoda julgeb suuri asju ette võtta

03. detsember 2016 Kell 14:49
Autor: Helve Laasik
Allikas: Vooremaa, 3.12.2016

Maamajanduse infokeskuse maaelu- ja kalandusvõrgustiku osakonna juhataja Krista Kõiv peab eile kümnendat sünnipäeva tähistanud Jõgevamaa koostöökoda organisatsiooniks, kel on lennukad ideed ning julgus suuri projekte ette võtta. Sellel perioodil toob ta näiteks kohalikule toidule suunatud projektid.

Mullu sügisel kutsus koostöökoda kõiki toiduga tegelevaid ettevõtjaid kaasa mõtlema, millist maakonda tutvustavat toitu või toiduainet messidel huvilistele pakkuda. Toit pidi olema valmistatud maakonnas kasvanud ja toodetud toormest, arvesse tuli võtta kohalikku eripära. Leiti hulga maitsvaid suupisteid, mida erinevatel messidel ka pakuti. Ka tänavu sügisel kuulutas koostöökoda oma kodulehel välja 2017. aasta messiampsu konkursi. Lähtutakse lausest “Jõgevamaa katab laua” ehk toit on üks viis, mille läbi maakonda tutvustada. Lisaks on kohalike toidutootjatega käidud messidel ning oldud väljas kahel Vooremaa minimessil. Järgmise aasta toidupiirkonna tiitli pälvis Peipsimaa, sealgi on oma suur osa täita koostöökojal.

Oluline maaettevõtjatele ja toidutootjatele

Oma toodangut koostöökoja boksis paljudel messidel tutvustanud osaühingu Nord Garlic juht Andrus Soidik on Leaderist raha saanud kokku neljale projektile. Pajusi valla ettevõtja rajab praegu Nord Garlicule külmhoone teist osa, mis on mõeldud küüslaugu seemnematerjali hoidmiseks. Kui tavalised kambrid töötavad ainult kuni miinus viie kraadini, siis õhukuivati on võimaline töötama kuni -20 kraadini. Kasutusel on moodne tehnoloogia.

Esimese külmkambri küüslaugu säilitamiseks ehitas Soidik ise valmis. Ta soovis tänavu sügisel küüslaugu seemnematerjali säilitamiseks mõeldud teist külmkambrit ehitama hakata ja küsis Leader-programmist toetust ning tema taotlus rahuldati.

Andrus Soidik ütles, et Leaderi rahale on konkurents väga suureks läinud. “Nagu iga uue asjaga, polnud algul ka kuigi palju tahtjaid, aga kui info levis, siis olukord muutus.” Ettevõtja sõnul on Leaderiga lihtsam asju ajada. “Oluline on, et saan otse konsultandiga suhelda, see on efektiivsem. Samuti on toetusprotsent suurem,” lisas ta. Ettevõtja hinnangul on Leaderil oluline roll maapiirkonnas töökohtade loomisel ja tööhõive säilitamisel. Maaettevõtjate ja eriti toidutootjate jaoks on Leaderi raha olnud tema sõnul väga vajalik.

Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse (JAEK) kodanikuühenduste konsultandil Kersti Kurvitsal on väga hea meel, et mittetulundusühingud on Leaderis kõige aktiivsemad liikmed, liikmeskonnast oli neid ka asutamise ajal enamus. “Mittetulundusühingud osalevad koostöökoja korraldatud õppereisidel, taotlevad ka kõige rohkem raha. Nad on Leader-programmi aktiivselt kasutanud ja saanud sealt kõige rohkem toetust. Maapiirkonna mittetulundusühingutele on Leader-rahastus olnud suureks abiks, sest on lisaks kohalikule omaalgatusele ja muudele programmidele veel see ekstra lisa.”

Jõgevamaal on tegevusgrupp maakonnapõhine. “Nad on tublid taotlejad, et meil on kõik maakonnapõhine oli õige otsus.” Vaeslapse osas on linnad, neil on kümne aasta pikkune hea rahastus puudu,” märkis Kurvits.

Mittetulundusühingud on ainult võitnud

Tema kinnitusel on koostöökoja ja arenduskeskuse vahel koguaeg hea koostöö olnud. “Oleme koostöökoja liige, Leader on rahastanud meie erinevaid projekte ettevõtjatele, omavalitsustele, on tehtud uuringuid mittetulundusühingutele, õppereise koos mittetulundusühingutega, on jagatud kulusid. Mõistmine ja koostöö on hea. Mittetulundusühingud on ainult võitnud koostöökoja tegevusest.”

Tartumaa Arendusseltsi juhatuse esimehe Lilian Saage sõnul on koostöökoja tugevus võime teha koostööd. “Nad näevad oma rolli koostöö eestvedajatena ning nendega on hea ühiselt piirkonda ja regiooni Lõuna-Eesti võtmes laiemalt arendada. Julgus võtta juhtpartneri roll on üks olulistest ja seda nad julgevad. Kui julgust toetab ka kõrge kompetents ja laialdane kogemus, siis saab tulemus suurepärane.”

Koostöökoja tegevjuhil Aive Tammel on hea meel selle üle, et koda ei nähta ainult projektide rahastajana vaid ka arendustegevuste läbiviijana. “Meil on ühiseid tegemisi nii omavalitsusliidu kui Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskusega ning ka maavalitsusega. Samuti kutsutakse meid tihti oma kogemusi jagama üleriigilistele maaelu puudutavatele seminaridele ja infopäevadele. Mul on hea meel, et meil on kompetentne tegus meeskond ja pädev juhatus. Järgmiste aastate märksõna on kindlasti jätkusuutlikkus – tegutsemissuund peale selle perioodi Leader-raha lõppemist. Võimalik, et selleks suunaks on kohalik toit, võimalik, et turism või midagi hoopis uut. Aeg näitab,” tõdes Tamm.

Koostöökojast, arenduskeskusest, uuest omavalitsusliidust ning maavalitsuse arendusosakonnast võib haldusreformi käigus kujuneda maakonda tugev arendusnõukogu. Kas tegutsema hakatakse omavalitsusliidu all või jätkatakse samamoodi, aga koordineeritumalt ning jagatakse oma tegevusi, on valikute küsimus. Koostöö igatahes läheb edasi. Juba praegu tehase koos PATEE-d (Piirkondlikud algatused tööhõive ja ettevõtlikkuse edendamiseks).

Strateegia puudused osutusid tugevusteks

LEADER tuli Jõgevamaale 2006, mittetulundusühingu Jõgevamaa Koostöökoda asutasid maavalitsuse arendusosakonna töötajad.

Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse (JAEK) kodanikuühenduste konsultant Kersti Kurvits oli tol ajal poole kohaga JAEK-is ja poole kohaga koostöökoja tegevjuht 2007. aasta 2. maist kuni sama aasta 1. detsembrini. “Minu tööperioodi jäi büroo tegevuse käivitamine ja esimese arengustrateegia koostamine. Meil oli väga kiire, sest teised tegevusgrupid juba töötasid. Esimene arenguseminar toimus 2007. aasta 8. novembril. Arenguseminare aitasid läbi viia ja hiljem koostasid nende põhjal koostöökoja arengustrateegia Anne Randmer ja Indrek Maripuu arenguprogrammide keskusest Emi-Eco. Seminaridel pidime läbi arutama, mis on Jõgevamaa koostöökoja jaoks oluline, mis tingimustel ja kellele raha hakatakse jagama. Minu ülesandeks jäigi kiiresti seminare korraldada, koostööd teha ning arengustrateegia kokku panna.

2007. aasta 20.-22. septembrini korraldasime 30 koostöökoja liikmele õppereisi Soome Varsinais-Suomen jokivarsikumppanien LEADER tegevusgrupi juurde. Tutvusime Soome LEADER tegevusgrupi tööga ja rahastatud projektidega,” rääkis Kurvits.

Esimeses taotlusvoorus oli jagada vähe raha. Mis see summa on, mida jagama hakatakse, küsisid inimesed. Kuulnud, et summad on üsna väikesed, polnud taotlejad rahul, et küsida sai väga vähe. Selle raha pärast pole mõtet midagi teha, väideti. “Ikkagi tegime, saime valmis. Mõned, kes olid alguses pessimistid, on nüüd väga aktiivsed taotlejad ja on saanud suuri summasid. Inimeste pessimism ja kahtlused olid algul suured. Töö läks käima siis, kui strateegia kinnitati.

Toona leidsime, et meil on kolm erinevat piirkonda. Igal pool erinevad vajadused. Kui strateegiad läksid hindamisele, siis esimesel hetkel heideti seda kolme piirkonda ette ja leiti, et strateegia peaks keskenduma piirkonna ühtsusele  ning võeti strateegia eest ka punkte maha. Aastate jooksul tehti strateegiat mitmeid kordi ümber. Mõned aastad hiljem leidsid aga teised hindajad, et just nii saab piirkondade eripära toetada. See, mis algul ei sobinud, toodi hiljem teistele eeskujuks, et näete kui hästi on seal arvestatud piirkondade eripäraga,ˮ lisas Kersti Kurvits.

Lilian Saage sõnul pole tavapärane, et ühte tegevusgruppi kuuluvad nii erinevad piirkonnad nagu selleks on Jõgevamaa kolm piirkonda – Vooremaa, Põltsamaa ja Peipsi piirkond. “See loob head võimalused parimate praktikate kasutamiseks, samas olles nõudlik kohaliku kogukonna ja arendajate suhtes, kuna paikkond on just nii eripalgeline ja vajab ka erinevaid lähenemisi ja ergutusmeetmeid.”

Jõgevamaa koostöökoja tegevjuhid

2007. aastal Kersti Kurvits

2007.- 2008. aastal Valve Varik

Alates 2008. aastast kuni tänaseni Aive Tamm