Avatud talude päev tähistas tänavu kümnendat juubelit. Jõgevamaalt tutvustas oma tegemisi ja hobisid 15 eripalgelist kohta. Enamus oli avatud nii laupäeval kui pühapäeval, kolm ainult pühapäeval ja üks vaid laupäeval.

Traktoritest hobusteni

Maardla külas asuvasse Prossa tallu sõites juhatas perepoeg Robin parkimist. Tema oli tegelikult ka selle taga, et isa Ardi Lääne koha kirja paneks. Kolme põlvkonna Läänede meespoole hobi ehk hulk igasugust tehnikat, sai üles rivistatud ja uudistajaid jagus igast vanusest. Lisaks aitas külalistel orienteeruda talukompleksi plaan koos vastavate selgitustega.

Torma mõisakompleksis mahutati nädalavahetusse nii avatud talude kui unustatud mõisate huvilised. Lisaks toimus laupäeval värvikirev laat ja osaleti Torma kandi kohvikutepäeval. Glämpinguküla haned ja küülikud ei lasknud melust ennast segada ning lasid huvilistel ennast rahulikult jälgida.

Taani hobitalus rõõmustas perenaine Viktorija Soomelt, et tänavu oli talus mõnus kulgemine ja jõudis rahulikult külastajatega tegeleda. Perekoer Stella moodustas vastuvõtukomitee ja hoiatas laupäeval saabuva äikese eest. Väga vahva oli ka lastele mõeldudi mäng, keda ja mida talus näha.

Lustivere küla Kirsimäe talu faasanid, paabusabatuvid ja küülikud said äsja valminud avarasse aeda, kust külastajatel oli neid mõnus vaadata. Perenaine Reelika Kodusaar jutustas, kuidas laupäeval oli üks hani otsustanud olla seltskondlik ja veeta aega inimeste vahel patseerides, õhtuks aga väsis tähelepanust nii, et kukkus lausa jala pealt magama.

Seevastu Jõgeva linna piiril oleva Iisaku talu kass püüdis tulijate tähelepanu pühapäeva pealelõunalgi. Lammaste aedik oli vahetpidamata väikseid toitjaid täis ja poniga sõitma minekuks järjekord. Perenaine Gerda Välbe jõudis kiirete toimetuste vahel hõigata, et kaugemad külalised jõudsid neile Inglismaalt ja Rootsist.

Ponimaa, kus sai nii ratsutada kui tutvustati ponide hoolitsemist, tõmbas Laiuse mäele Metsapiiga tallu. Kuna seal on rõhk hobuspordil ja ratsutamisõpetusel, tehti mõlemal päeval mitu ratsutamise näidisesinemist ning tutvustati voltižeerimist ehk hobusel võimlemist. Artur Sinipalu selgitas, et enne kui päris hobuse seljas akrobaatilisi elemente hakata tegema, harjutatakse spetsiaalsetel pukkidel. “Metsapiiga lastelaagrites on voltižeerimine osutunud kõige populaarsemaks tegevuseks, nii et lastel pole mahti söömagi tulla,” naeris ta.

Suuremate hobuste juurde minek nõuab aga julgust. Näiteks Imukvere küla Tõrukese talus kutsus Arkadi Strigin soovijad hobuseid patsutama. Lastel oli huvi suur, pigem hoidsid ennast tagasi täiskasvanud. “Mul on liiga suur aukartus nende ees,” põhjendas üks naine.

Avatud talude päev kui maaelu suvekool

Sadukülas asuva Moona talu 600-pealist kanakarja tutvustav perenaine Ruth Pütsepp ütles järjekordsele kanahuviliste seltskonnale, et ta osaleb avatud talude päeval ka sellepärast, et rääkida, mida tähendab kanakasvatus tegelikult.

Samal ajal OleMari talus Raadivere külas tuli kummutada müüte kitsepiima ebameeldivast maitsest. Ole Hüti kitseaediku ringkäigu järel piima mekkinud külastajad nentisid, et peremehel oli õigus. Marika Hüti kanda oli toodete lett ja pere noored pakkusid külastajatele oma talu toodetest valmistatud roogasid.

Meemeistrite meetalus oli mõlemal mesinikul, nii Raul Terepil kui Jüri Mekšunil päevad otsa jutustamist, kuidas mesilased tarus toimetavad ning viimaks kuldne neste inimese lauale jõuab. Kristi Terep viis aga külastajad tulevikurännakule ehk kutsus neid peagi tagasi, kui külastuskeskus katuse alla saab.

Jürikülas asuva Raudale talu mesindmise kõrval pakkus suurt huvi kena õunaaed. Kui perenaine Tiina Hunt viis sinna huvilisi, küsiti nii mõnigi kord, et soovitakse ka ise õunaaeda rajada ja mida silmas pidada.

Hurmavaid lõhnu ja tasakaalu otsides

Luua metsanduskooli puukool-arboreetum meelitas kohale hulga taimehuvilisi. Mitmed tulid ka nostalgiast, kuna olid aastate eest seal käinud. Üks efektse parukapuuistiku ostja säras õnnest - just see oli tal veel puudu.

Lepiku talu Kaavere külas tõi aga kokku lillesõbrad. Toomas Viru liiliakollektsioon jõudis esmakordselt avalikkuse ette ja vastukaja tõi kasvatajale südamest rõõmu. Esimene lillesõber oli juba tund enne ametlikku avamist värava taga olnud, et äkki õnnestub mõni liiliasibul soetada. Laudadele laotatud Mare Viru imeline koorekannude kollektsioon pälvis samuti hulganisti imetlust.

Pereaiand “Elulõng” Lohusuus tutvustas kurgikasvatust ning näitas oma puhkeküla. Kuna suuri kurgikasvatajaid jääb ka üha vähemaks, on siingi olulisel kohal piirkondliku traditsiooni hoidmine ning menuka Peipsi kurgi kuvand.

Kes aga soovis niisama lasta meeltel puhata, sai seda teha Vahe kultuuritalus Vaidaveres. Peretalu õue- ja pargialale kujundatakse kunsti ning looduse sümbioosi, kus on hea lasta loovusel ja kujutlusvõimel lennata. Põhjust peagi tagasi tulla.

Avatud talude päeva vajalikkuse võttis väga kenasti kokku üks Raudale talu külastaja. “Kui varem oli igas majapidamises kanad, paljudes siga ning osades ka lehm, siis nüüd on heal juhul vaid esimesed. Inimesed on loomadest ja maaelust võõrdunud.”

Olgu siis aastas üks nädalavahetus, kus seda kogeda. Pealegi - igal pool kohtas tuttavaid inimesi.

Fotod: Ülle Jukk