Jõgevamaa kohalik toit

Jõgevamaa kohalik toit

Õppereis Läänemaale 1.-2. oktoobril 2020

28. oktoober 2020 Kell 11:12

Jõgevamaa Koostöökoda korraldas oma liikmetele ja toiduvõrgustikule õppereisi Läänemaale. 

Läänemaa sai valitud sihtkohaks seepärast, et Haapsalu ja Läänemaa kuulutati 2020. aasta Eesti toidupiirkonnaks. Meie head kolleegid Kodukant Läänemaast valmistasid ette tiheda päevakava, mis hõlmas nii toiduteemasid kui Leader-meetme abil ellu viidud projektide tulemusi. 

Alustasime oma õppereisi Mesikuma mesilas. Andres Tamla on kogemustega mesinik, kelle mesilased "töötavad" Läänemaa liigirikkal maastikul. Mesila tootevalik on rikkalik: lisaks n-ö tavalisele meele ja meetoodetele pakutakse lisanditega maitsestatud mett ning mesila teisele korrusele on sisustatud mesilasteraapia ruum. Lisaks oma mesilas toimetamisele tegutseb Andres ka mesinduskonsulendina ja lööb kaasa mesinike ühistegevustes.  

Edasi sõitsime Tammejuure Mahetallu. Põllumajanduslikku peretalu on peetud 30 aastat, sellest 10 aastat tegeletud kanepikasvatusega, millega talu on kindlasti kõige rohkem tuntust kogunud. Tänasel päeval toodetakse õlid, jahud, helbed ja kanepitooted päikeseenergia abil, seda kinnitab ka vastav kiri tootepakenditel. Talu pälvis 2018. aastal parima mahetootja tiitli.

Lõuna Haapsalus restoranis KaksTeist polnud lihtsalt kõhutäide, vaid menüü tooraineks oli kasutatud kohalike väiketootjate kraami. Nii saimegi teada, kuidas maitseb tänane Läänemaa.

Pärastlõunane jalutuskäik Haapsalu linnusesse ja möödunud aastal avatud uue ekspositsiooni kuraatori Jaak Mälli juhitud suurepärane ringkäik pakkus kõneainet veel pikalt. Linnuse kasutuselevõetud siseõu on näide, kuidas läbi väärtusliku ehituspärandi ja asjatundliku ekspositsiooni on võimalik tutvustada Haapsalu  ning Läänemaa ajalugu ja seoseid laiemas kultuuriruumis. 

Kuna neljapäev on Läänemaa OTTi turuõhtu päev, suundusimegi Haapsalu turule. Turulaudade rivis leidus rohkesti värsket puu- ja köögivilja, aga ka suitsutatud lihatooteid ja ahjusooje küpsetisi. Kõrval tegutsev Läänemaa OTT MTÜ väike kauplus on aga lahti teisipäevast laupäevani. Müügil on peamiselt Läänemaa tootjate kaup, kuid sobivaid tooteid võetakse müüki ka kaugemalt. 

Enne õhtut sõitsime Lauri-Jaani mahetallu, mille kaubamärki Jahu-Jaan tuntakse üle Eesti. Mansbergide peret võib nimetada spelta maaletoojaks Eestis ja see teravili kasvab neil tänini. Kui teised teraviljad jäävad Läänemaa muldadel kehvemaks, kui oleme oma kodukandis harjunud, siis tundub, et spelta maitseomadustele tuleb Läänemaa pinnas üksnes kasuks. Eriti rõõmustas, et talul on pikaaegne koostöö Eesti Taimekasvatuse Instituudiga ning nad kasvatavad lisaks Sangaste rukkile Eesti sortidest põldhernest "Mehis" ja otra "Anni".  

Soe vastuvõtt Altmõisa külalistemajas viis meid lõõskava tuule eest varju. Õhtusöök restaureeritavas Tuuru karjamõisa elumajas oli aga elamus omaette. Jalutuskäik küünaldega ääristatud teed pidi sumedalt valgustatud hoonesse, kus kaminas praksus tuli, lõi meeldiva tunde. Ka sealne menüü oli koostatud piirkonnale omastest toitudest ja paljuski väiketootjate toorainest. Tuuru eesmärk on teenida kogukonda ja tutvustada sealset kultuuri- ja sh toidupärandit. 

Tänava talu külastus järgmisel hommikul oli aga kui sukeldumine moodsasse nõiakööki. Marjatari siirupite, sinepite, erinevate jookide rivi on ikka väga pikk ning tooraine kõik kas otse loodusest või aiast. Takjajuuresiirup või vaarikasinep lõid ikka pahviks küll. Lisaks saime maitsta uudistoodet karulaugusinepit, mis alles ootas silti. Lisaks pakkusid talus rõõmu kitsed ja kalkunid. 

KOLK pruulikoda Uuemõisas on moodne ja täis metalse läikega seadmeid. Pruulikoja toodangust leiab iga õllesõber midagi ja osadel õlledel on ka Haapsalule viitavad nimed.

Dirhamit teatakse suurepärase kalakohviku ja kalatööstuse järgi. Sadamas paiknevast kohvikust avaneb meeliülendav vaade merele ja võib juhtuda, et lõunalauale jõuab see kala, mis peaaegu külastaja silme all äsja paadiga randa toodi. Dirhami kalatööstus valmistab aga punasest kalast hõrke tooteid

Viimane peatus väikeses Nõva puitkirikus ja kirikuaias lõpetas meie tiheda reisikava. Nõva kiriku muudavad eriliseks Eestis ainulaadsed pabervitraažid. Lisaks on tegemist Eesti vanuselt neljanda puitkirikuga, mille sisetööde teostamist toetas ka Leader-meede.

Mida oli Läänemaalt õppida? Kindlasti seda, kuidas ei tohi karta elus uusi lehekülgi keerata, nagu mitmed külastatud ettevõtjad on teinud, sest varasemad kogemused ja haridus tuleb vaid kasuks. Ei tohi karta ka koostööd, sest see pole tegelikult konkurents, vaid edasiviiv jõud. Nägime elluviidud projektide pealt ka seda, kuidas Läänemaa strateegia meetmed, mis rõhutavad piirkonna eripära säilitamist, ühendavad traditsioonid tänapäevaga ja aitavad pärandil edasi elada. 

Ja kindlasti saime juurde uusi kontakte ning teinekord on tore kohtudes rõõmsalt tervitada.

PROGRAMM

FOTOGALERII


Jõgevamaa Koostöökoda