Programm

Väljasõit on 30. juuli kell 8 Jõgeva linn Suur tn purskkaevu juurest. Meie kasutuses on 49-kohaline buss. Põltsamaa selveri juurest liitub osa inimesi. Jalasirutus ja söögiampsupaus Ikla piiripunktis.

14.30 ootab Bauska Vabaõhumuuseumis venekeelne giid ja teeb tuuri muuseumi alal https://www.visit.bauska.lv/lv/objekti/brivdabas-muzejs-auseklu-dzirnavas-/

Bārbele kihelkonnas, Iecava.jõe käänakus, asub „Ausekļu dzirnavas“ (Ausekļu veski) – puhkeala ja vanade põllu- ning majapidamistarvete muuseum, mida on hoolikalt ja järk-järgult arendatud alates 2005. aastast. Tegemist on pika ajalooga paigaga, kus Ausekļu veski rajati Iecava jõe äärde juba 1896. aastal ning see tegutses kuni 1950. aastani. Kui ala hakati korrastama, leiti vana veski vundamendist ainulaadne sõnum, mille esimesed veski ehitajad olid jätnud tulevastele põlvedele – selge märk sellest, et veskiga alustatud tööd tuleb jätkata. Tänaseks on seal talukompleks koos renoveeritud vesiveskiga – võimalus näha teravilja jahvatamise protsessi (jämejahvatus, kruupide ja tangude valmistamine) ning puhata peosaalis. Muuseumi kompleksi kuuluvad Trīne ait, sepikoda, tuuleveski, ait, leivamaja, vankrikuur ja aurumasinate hoone, kus on välja pandud palju huvitavaid ja omanäolisi eksponaate. Muuseum pakub ka mitmeid õpitubasid huvilistele nt rukki- või magusa hapendatud leiva õpituba. 2013. aastal pälvis muuseum kultuurimärgi „Latviskais mantojums“ („Läti pärand“), mis antakse Läti traditsioonide hoidmise eest nüüdisaegses turismis.

18.30 ühine õhtusöök Aveni restoranis https://www.aveni.lv/en

majutumine Bauska hotellis Rija Bauska Hotel kahestes toas, vaba aeg

31. juuli 2026

hommikusöök

9.45 väljasõit Bauskast

11.00 Pakruojo mõisas venekeelse giidiga tuur ja osalemine õpitoas "19. sajandi rõivastumise saladused". Mõisa aias lillefestivali külastamine https://pakruojo-dvaras.lt/en/ .

Pakruojise mõisat on esmakordselt mainitud 1531. aastal. Aja jooksul kuulus mõis mitmetele aadlisuguvõsadele, kuid alates 1786. aastast sai sellest Roppide perekonna vald, kelle käes püsis mõis mitme põlvkonna vältel kuni 20. sajandi keskpaigani. Tänapäevane tellistest mõisakompleks rajati aastatel 1817–1840 ning samal perioodil loodi ka avar inglise stiilis park. Mõis oli tuntud oma rikkalike kunstikogude poolest, kuhu kuulusid maalid, graafika ja skulptuurid Euroopa tunnustatud kunstnikelt. Kogude alusepanijaks peetakse Theodor von Roppi, kes tõi teoseid oma reisidelt Lääne-Euroopasse. Pärast mõisa natsionaliseerimist 1940. aastal jõudis suur osa kunstikogust Leedu muuseumidesse. Pakruojise mõis on tänapäeval oluline ajaloo- ja kultuuripärandi paik, mis pakub külastajatele võimalust tutvuda mõisaelu, arhitektuuri ja kunstiga. Tänapäeval on Pakruojise mõis toimiv arhitektuuripärand ja elav turismiobjekt. Renoveeritud hooned pakuvad majutust, toitlustust, ürituste korraldamist ja temaatilisi ekskursioone. Mõis võimaldab külastajatel kogeda elu nagu 19. sajandi lõpul – nii kohalikele kui ka turistidele kogu maailmast. Mõisa kompleksi hoonetes pakutakse mitmeid õpitubasid ja eriprogramme viltimise, mesinduse alaseid, keraamika, pruulikoja tuur koos pruulimeistriga, jt. Mõisa tehnikatöökojas on alati kohal osav mehaanik. Ta hoiab, hooldab ja parandab tehnilisi imesid, mis toetavad mõisa igapäevast tööd ning talu majandamise efektiivsust. Tehnika töökojas saab näha laia valikut tööriistu ja seadmeid ning vanu esemeid, sealhulgas töötav aurukatla, töökorras diiselmootoreid ja vahekrigeelsetel aastatel valmistatud traktoreid. Tehnikatöökoja eksponaadid on kogutud mitte ainult mõisa lähialadelt, vaid ka naaberriikidest.

Peale mõisa külastust sõidusuund Jõgeva poole ja kui soovi ning aega külastame tee peale jäävaid huvipakkuvaid kohti.

Saabumine Jõgevale ca 20.00

Korraldajal on õigus teha vajadusel programmis muudatusi.