Maakondlikud projektid

Kahe aastaga omavalmistatud rahvarõivad selga

06. august 2013 Kell 07:34

Eesti Rahva Muuseumi juures tegutseva Tartu rahvarõivaste valmistajate kooli 2013. aasta lend oli omapärane selle poolest, et kooli l6 lõpetajast olid seekord 12 Jõgevamaalt.

Jõgevamaa naistele oli rahvarõivakooli kaheaastase kursuse läbimisel toeks Jõgevamaa Koostöökoja käivitatud ja Leader-programmist rahastatud projekt. Tänu sellele kujunesid õpingud neile rahaliselt vähem koormavaks. 2011. aasta sügisel asus rahvarõivatarkust nõutama koguni paarkümmend Jõgevamaa naist. Kõigil polnud paraku jaksu koos teistega lõpuni vastu pidada, mõni aga sai tunnistuse kätte pärast “suvetöö” sooritamist.

Tunnistuse saamiseks tuli igal kursuslasel valmistada Eesti Rahva Muuseumis olevate autentsete esemete eeskujul üks rahvarõivakomplekt koos lisanditega. Eeskujud valisid kursuslased sellest kihelkonnast, kus nad praegu elavad, või sellest kihelkonnast, kust on pärit nemad ise või nende vanemad. Nii kujunes rahvarõivakoolis õppimine paljudele omamoodi teekonnaks juurte juurde.

Eri vanuses, eri ameteid pidava ja erineva käsitöökogemusega kursuslaste jaoks kujunes rahvarõivakomplekti valmistamine päris raskeks katsumuseks. Esimeseks proovikiviks kujunes juba eeskujuks võetud esemetest detailsete jooniste valmistamine, mille juures tuli eraldi välja tuua näiteks tikandid, seelikutriibustik jms. Rõivakomplektide valmistamisel juhendasid õppureid Silvi Allimann (lõiked, õmblemine), Virve Valtmann-Valdson (tikkimine, sukkade kudumine), Piia Rand (vööd, sääre- ja sukapaelad), Virve Pikk (pott- ja kabimütsid), Reet Piiri (teoreetiline osa, komplektide koostamine) ning Maire Kuningas ja Age Raudsepp (etnograafilised esemed). Enamik rahvarõivakooli õppusi leidis aset ERMi näitusemajas. Koos käidi iga kuu ühel nädalavahetusel.

2013. aasta 1. juunil ERMi näitusemajas toimunud lõpuaktusel esitlesid kõik kursuslased enda valmistatud rahvarõivakostüüme ja fotograaf Anu Ansu jäädvustas need ka ERMi kogude tarvis. Õppejõud polnud lõputunnistuseni jõudnud naiste suhtes kiitusega kitsid: kursuslased olid nende meelest õpihimulised, töökad ja järjekindlad.

Tartu rahvarõivaste valmistajate kool tegutseb Rahvakultuuri Keskuse, Tartumaa Rahvakultuuri Keskseltsi ja Eesti Rahva Muuseumi koostöös. Kõnealuse kursuse käivitamisel oli neljandaks lepingupartneriks Jõgevamaa Koostöökoda. Koostöökoja poolt Leader-programmist taotletud 14 036 eurone toetus kulus õpetajate ja ERMi koguhoidjate ning projektijuhi töötasuks, ruumide rendiks, särkide jaoks valge linase riide ostuks ning õppurite transpordikulude osaliseks katmiseks. Rahakotti tuli muidugi kergendada ka kursuslastel endil, ent võrdluseks võib öelda, et teiste maakondade õppurid pidid igal semestril välja käima sellise summa nagu jõgevamaalased kogu kaheaastase koolituse eest. Jõgevamaa käsitööhuviliste rahvarõivakooli saatmise eesmärk oli rahvarõivatraditsiooni alalhoidmine ja jätkamine ning oma paikkonna rahvarõivaste valmistajate ja nõuandjate ettevalmistamine.

2.-20. juunini 2013 sai rahvarõivakoolis valminud kostüümidega tutvuda Palamuse O. Lutsu Kihelkonnamuuseumis. Sama aasta augustis pandi rahvarõivakooli õppurite kätetöö välja Põltsamaa Käsiteokotta. Tulevikus on plaanis Jõgevamaa naiste rahvarõivakooli lõputööde põhjal välja anda ka raamat.