Jõgeva kandi motospordihuvilised said 2012. ja 2013. aasta juulis Linnamäe krossirajal suurejoonelist vaatemängu nautida: Linnamäe krossiklubi korraldas seal kahel aastal šõumotokrossi, millel osales mitme riigi tasemel krossisõitjaid.

 

Kui tavalistel krossivõistlustel on tulemus tähtsam, siis šõukrosse korraldatakse eelkõige selleks, et vaatajatele elamusi pakkuda. Krossisõitjad on seal justkui näitlejad, kes etendust annavad.

Selleks, et etendus efektsem saaks, sõideti lühemal, publikule igas punktis jälgitaval rajal. Kui tavaliselt on Linnamäe rajaring 1,3 km pikkune, siis šõukrosside ajal tiirutati 600-700-meetrisel ringil, mis oli just nende võistluste tarvis raskemaks „tuunitud”: tõusud ja langused järsemaks ning hüpped kõrgemaks ja pikemaks tehtud. Kui eesti sportlased kurtsid, et rada sai liigagi raske, siis külalised USAst, Venemaalt ja Leedust leidsid, et see on igati vahva.

Esimesel aastal olid suuremateks publikumagnetiteks Eesti krossiässad Gert Krestinov ja Juss Laansoo, leedulane Vytautas Bucas ning maailma paremikku kuuluvad ameeriklased Willy Browning ja Cole Siebler. Laansoo ja Browning olid kohal ka teisel aastal, lisaks neile aga ka Tanel Leok, kes esimesel aastal osaleda ei saanud.

Esimesel aastal tuli šõukrossi võitjaks Gert Krestinov, teisel aastal Tanel Leok. 2013. aasta šõukross kuulus tegelikult kahest etapist koosnevasse sarja. Esimene etapp toimus mõni päev enne Linnamäe võistlust Kuimetsas. Algselt pidi Lätimaal Ventspilsis sõidetama ka kolmas etapp, ent sealse korraldaja vigastuse tõttu jäi see ära. Nii selgitati sarja parim Kuimetsa ja Linnamäe etapi põhjal ning selleski arvestuses oli parim Tanel Leok.

Šõumotokrosside korraldamise võttis Linnamäe krossiklubi ette selleks, et motosporti propageerida ning näidata siinsetele noortele, et kohalikel võistlustel nähtav pole veel maailmatase. Hea meelega oleks Linnamäele toodud veelgi rohkem nimekaid krossisõitjaid, ent rahakott seadis sellele oma piirid: tasemel mehed küsivad võistlema tuleku eest, nagu selgus, päris suuri summasid. Ka auhinnaraha peab olema päris kopsakas, et see selliseid mehi kohale tulema motiveeriks.

Linnamäe krossiklubi liikmetele andis šõukrosside korraldamine igatahes rikkalikult kogemusi. Kui esimesel aastal oli katse-eksituse meetodil tegemist palju, siis teisel aastal sujusid asjad tunduvalt paremini. Ka ilm oli soodsam teisel aastal. Esimesel suvel eelnes võistlusele pikk sajuperiood ning rada oli seetõttu üsna pehme ja porine.

Leader-programm toetas Linnamäe šõumotokrossi korraldamist 2012. aastal 17 921 ja 2013. aastal 19 173 euroga. Toetus kulus sündmuste reklaamimiseks ning mitmesuguste korralduskulude (ajavõtuteenus, tehnilise komisjoni ja kohtunikebrigaadi teenus, helitehnika rent, kommentaatoriteenus, majutusteenus jne) katmiseks. Sündmust toetasid ka Eesti Kultuurkapital, Jõgeva vald ja linn ning rida ettevõtteid.

Leader-programmi toetusel sai Linnamäe krossiklubi 2013. aastal valmis ka krossiraja maa-ala detailplaneeringu, mis võimaldab sinna tulevikus mitmeid rajatisi püstitama hakata. Näiteks peab klubi vajalikuks sinna välja ehitada hoone, kus krossisõidu harrastajad ümber riietuda ja pesta ning oma tehnikat hoida saaksid. Tulevikus võiksid valmida ka saun ja mitmesugused atraktsioonid, mis võimaldaksid krossiraja baasil välja arendada multifunktsionaalse tehnika- ja seikluskeskuse. Detailplaneeringu koostamist toetas Leader-programm 8771 euroga. Omaosaluse kattis klubi omavahenditest.