Kui kodus sätib perenaine sibula- ja küüslauguvanikud sinna, kus need pliidisoojusest osa saavad, siis suuremad küüslaugutootjad peavad oma saaki hoopis mõne miinuskraadi juures hoidma. Rohke eeterlike õlide sisaldus ei lase maitseviljal sellise temperatuuri käes külmuda, samas säilib hästi maitsevilja kvaliteet. Pajusi vallas Uuevälja külas tegutsev OÜ Nord Garlic soetaski endale 2013. aastal Leader-toetuse abil küüslauguhoidla jahutusseadmed.

2009. aastal tegutsema hakanud OÜ Nord Garlic omanik Andrus Soidik otsustas küüslaugukasvatuse kasuks mitmel põhjusel. Kui paljude teiste köögiviljade hind on viimasel ajal langenud, siis küüslaugu oma on stabiilsena püsinud, sest sellesse valdkonda suurtootjad ei kipu: küüslaugukasvatust pole nimelt võimalik lõpuni ära mehhaniseerida ja käsitsitöö osakaal jääb selle juures paratamatult päris suureks. Teine aspekt on see, et küüslauku kasvatades saab tootja end ära elatada ka väiksematel tootmispindadel. Vaba põllumaa on aga viimasel ajal juba defitsiidiks muutunud. Ning kolmandaks oli ettevõtjal kasutada 1990. aastatel, väiketalude rajamise buumi ajal ehitatud hoidla, mis mahutab umbes 100 tonni ning sobib hästi küüslaugu säilitamiseks.

Küüslaugu puhul pole suurt muret ka turustamisega. Kui praegu saab Nord Garlic kogu oma saagi ära anda Tallinnasse suurte kauplusekettide hulgiladudesse, siis tulevikus võib hakata vaatama ka Skandinaaviamaade poole. Eesti ja skandinaavia inimesel on näiteks kindel ettekujutus, et põhjamaine küüslauk peab olema lillakas ja suurte küüntega ning Hiinast pole sellist kraami võimalik sisse tuua: seal see lihtsalt ei kasva selliseks.

Kui 2014. aastal kasvatas Nord Garlic küüslauku 20 hektaril ja sai sealt 30 tonni maitsevilja, siis tulevikus loodab ettevõte sama kasvupinna juures saaki mitmekordistada. Kui teravilja puhul on kindlaks kujunenud külvinormid, millest pole mõistlik kõrvale kalduda, siis küüslaugu puhul on välja töötatud mitu erinevat mahapanekuskeemi, millest mõni on efektiivsem kui teine. Ettevõte ongi koostöös Eesti Maaülikooli aiandusinstituudiga katsetanud erinevaid küüslaugusorte ja mahapanekuskeeme ning leidnud enda jaoks optimaalseimad. Et Eestis küüslaugu sordiaretust ei toimu, on tulnud katsetada mujalt pärit sorte ning parimaks on osutunud Ukrainas aretatud ‘Ljubaša’.

Ehkki käsitsitööd, nagu eelpool öeldud, päriselt vältida pole võimalik, on Nord Garlic endale siiski hankinud päris palju küüslaugukasvatamist hõlbustavaid masinaid: mahapanekumasina, vaheltharija, väetaja, kombaini ja sorteeri. Aasta ringi on firmas tööl ainult omanik ise, ajal, mil inimesi rohkem vaja, kasutab firma tööjõu rendi teenust.

Nord Garlicu küüslauguhoidla jahutussüsteemi projekteeris ja paigaldas eestimaine firma, FT OÜ. Jahutusseadmete kogumaksumuseks kujunes 38 620 eurot. Leader-programmist saadud toetus kattis sellest ära 15 000 euro suuruse osa. Ilma Leader-toetuseta poleks ettevõtja söandanud nii suurt investeeringut tehagi.