11. juulil peeti Palamusel MTÜ Sokuturi korraldamisel maailma esimest Lutsu päeva.

Juba hommikul hakkasid tegutsema käsitöötoad, kus sai portselani maalida, savihelmeid glasuurida, proovida peegelgraveerimist ja minivitraažide valmistamist, kirivööd, kõlapaela või vaipa kududa, rahvuslikke paelu punuda, paberist konni voltida, looduslikust materjalist muusikariistu valmistada ja korve punuda.

 

Lutsu päeva sportlikum osa läks lahti keskpäeval: võistelda sai lutsuviskamises (sel alal selgitati välja isegi maailmameister!), lutsukommi lutsutamises ja Teele patsi punumises. Palamuse laululaval pakkusid päeva jooksul meelelahutust ansambel Vana Kallim, Kaitseliidu Jõgeva Maleva ja Torma valla puhkpilliorkester, Palamuse tantsurühmad ning Assikvere külateater, Tabivere harrastusteater andis oma etenduse rahvamajas.

Palamuse Gümnaasiumi staadionil toimusid samal ajal Jõgevamaa memme-taadi peo proovid. Õhtupoolikul sai sealsamas 16 memmede tantsurühma, 11 laulukollektiivi, nelja kapelli ja instrumentaalansambli Retpop osavõtul teoks maakonna memme-taadi pidu, mille külalisesinejaks oli laulja Voldemar Kuslap ning mille nn Paunvere blokis tegid kaasa kohalikud taidlejad.

Lutsu päeva ja maakonna memme-taadi pidu toetasid Leader-programm, Jõgevamaa Omavalitsuste Liit, Eesti Kultuurkapitali Jõgevamaa ekspertgrupp ja Palamuse vallavalitsus. Leader-programmist saadud 100 000 krooni kulusid memme-taadi peol osalejate toitlustamiseks, käsitöökodade käivitamiseks, meeskonnale ühtse riietuse muretsemiseks, spordivõistluste läbiviimiseks, reklaamtrükiste tellimiseks ja välikäimlate rentimiseks.

Lutsu päev tõestas taas, et Oskar Lutsu kirjanduslikust pärandist on võimalik lõpmatult uusi sündmusi ja traditsioone välja kasvatada. Kas ka Lutsu päev traditsiooniks kujuneb, seda näitab tulevik. Maailma esimesel Lutsu päeval osales aga ligemale 3000 inimest.