Põltsamaa linna ja valla piiril asuvat Kuningamäed teavad paljud kardiraja järgi, ent tänu terviseradadele saab seal motospordi kõrval juba õige mitu aastat harrastada ka „kondiaurusporti”. Talvel on seal võimalik suusatada, lumevabal ajal aga kõndida, sörkida, mäkke joosta ning rattaga sõita. Tervisesportlastel on valida kolme erineva pikkusega (1,5 km, 2,6 km ja 5,7 km) raja vahel. Selle eest, et rajad läbitavad oleksid, hoolitseb pidevalt SA Põltsamaa sport. Suusarajad aetakse talvel sisse Põltsamaa Vallavara rajatraktoriga. Lühim, 1,5 km pikkune rada on suusahooajal õhtuti valgustatud.

Kuningamäe terviseradadele panid omal ajal aluse Kuno Ämarik ja teised spordientusiastid oma vabatahtliku tööga. Viimastel aastatel on radu arendatud mitmelt poolt projektiraha taotledes. 2008. aasta lõpus valmis Sihtasutuse Eesti Terviserajad, Eesti Olümpiakomitee ning Põltsamaa linna- ja vallavalitsuse ühisprojekti tulemusena 1,5 km pikkuse suusaraja valgustussüsteem ja suusaradade põhjad.

Neli Kuningamäe terviseradadega seotud projekti on ellu viidud Põltsamaa spordiklubi Nipi eestvedamisel. Kolm neist on saanud rahastuse Leader-programmist. Esimese projekti tulemusena valmis 2010. aastal 120 ruutmeetrise pinnaga veereservuaar, mis on vajalik lumevaesel talvel kunstlume tootmiseks, teise projekti raames rajati 2011. aastal kuivkäimla ja laavu ning soetati lumekahuri veepump, tänu kolmandale, 2012. aastal teostatud projektile on olemas ka lumekahur Rubis. Kolm projekti said Leader-programmist vastavalt 28 530, 12 198 ja 15 000 eurot toetust. Omaosaluse maksis spordiklubi tegevustoetuse abil.

Nii veereservuaari kui ka kuivkäimla ja laavu rajamine usaldati kohalikule osaühingule Bueno, mille juht Vitali Goroško on kõrgharidusega hüdroinsener. Veereservuaari juures tuligi targalt ja teadlikult toimetada, sest see sai rajatud vanasse Põltsamaa jõe sängi, mis jääb paealale. Kui paekihti rumala tegutsemisega mõra oleks tekitatud, oleks see võinud kaasa tuua pöördumatuid muutusi ümbruskonna veerežiimis.

Tänu kuivkäimlale ja laavule on tervisesportlastel nüüd olemas elementaarsed olmetingimused. Laavusse ehk varjualusesse saab jooksma või suusatama minnes jätta soojemad riided. Seal saab ka teed juua või grillida.

Ka lumekahur ja veepump hangiti OÜ Bueno vahendusel. Kui asjadega tegeleb üks inimene, siis võib olla kindel, et kõik soetatu ka omavahel sobima hakkab. Lumekahur ja pump on teisaldatavad ja viiakse kohale ainult selleks ajaks, mil lund toota vaja, muul ajal on need kindlas kohas, kus need varaste saagiks ei lange. Tõsi, esialgu tuli lumekahuril jõude seista, sest 2011./2012. aasta ja 2012./2013. aasta talvel oli looduslikku lund piisavalt.

Lisaks Leader-programmist rahastatud projektidele on spordiklubi Nipi ellu viinud ka ühe PRIA meetmest 3.2 (“Külade uuendamise ja arendamise investeeringutoetus”) rahastatud projekti, mille käigus valmis üks täiendav suusarada ja ekstreemspordihuvilistele jalgratturitele mõeldud BMX-rada. Kuningamäe puhul ei saagi rääkida enam üksnes terviseradadest, vaid terviklikust puhkealast, kus füüsiliselt aktiivne inimene saab mitmekülgselt vaba aega veeta.

Spordiklubi Nipi sai alguse ühe sõpruskonna ühistest ettevõtmistest. Algul mängiti koos saalihokit, siis hakati korraldama piirkondlikke korvpallivõistlusi, pandi kokku kogenumatest spordiharrastajatst koosnev jalgpallimeeskond ning asuti edendama noortemaadlust. Kuningamäe puhkeala arendades on klubi pidanud silmas seda, et ettevõtmine oleks järjepidev ja jätkusuutlik. Ning senini on see seda olnud.