2012. aasta suvel avasid paljud Eestimaa aktiivsed ja tegusad külad, Põltsamaa vallas asuv Kamari sealhulgas, üheks päevaks oma sümboolsed väravad, et kõik huvilised saaksid vaatama minna, mida seal tehakse ja kuidas elatakse. Toonane üleriigiline aktsioon sai teoks liikumise Kodukant eestvedamisel. Et kamarilastele võõrustajaroll sobis, otsustas sealne haridusselts omal algatusel 2014. aasta 2. augustil veel teisegi avatud külaväravate päeva korraldada. Kodukandi ühendus ei teinud omalt poolt takistusi kahe aasta taguse sündmuse nimetuse ja sümboolika kasutamisel.

Põnevat tegevust jätkus Kamaris keskpäevast hilisõhtuni. Kõige populaarsemaks ettevõtmiseks kujunes külasisene matk. Matkajatele anti kaasa kaart, millele märgitud kontrollpunktides oli võimalik vibu või püssi lasta ning vikatiga niita. Matka käigus sai uudistada ka Kamari ettevõtteid. Ja neid on nappi mõõtu küla kohta üsna palju. Kamaris valmistatakse näiteks kümblustünne ja mööblit, ent taas on hoo sisse saanud ka linnukasvatus, mis aastakümneid tagasigi Kamarile tuntust tõi. Paljud oma küla elanikudki said alles tänu avatud külavärvate päevale teada, kui palju kunagise Sakala tõulinnukasvanduse kanalates ettevõtteid tegutseb. Tootmisprotsessi neis puhkepäeval küll jälgida ei saanud, ent firmade esindajad olid kohal ja jagasid infot.

Avatud külaväravate päeva töötubades sai joonistada, külmkapimagneteid meisterdada ning muud näputööd teha. Meestele korraldati õllesortide äraarvamise ja palgi otsast kindla paksusega ketaste saagimise võistlus. Neil, kes iseenda keha paremini tundma õppida tahtsid, oli võimalus osaleda vabastava hingamise õpitoas.

Avatud külaväravate päeva publikule pakkusid silmailu külamajja üles pandud Põltsamaa piirkonna naiste valmistatud rahvarõivaste näitus ja Põltsamaa kunstiseltsi näitus XV-XIX sajandi šedöövrite koopiatest. Toimekas päev lõppes ansambli Kõrsikud kontserdi, karaoke ja simmaniga, millel mängis tantsuks ansambel Happyshop. Kõrsikute kontsert tõi kokku mitusada inimest.

Avatud külaväravate päeva korraldamiseks kulutas Kamari Haridusselts 5393 eurot, Leader-programm toetas ettevõtmist 4854 euroga. Toetusraha kulus Kõrsikute kontserdi korraldamiseks, simmani jaoks ansambli tellimiseks, lasteatraktsioonide kohaletoomiseks, projektijuhtimiseks ja reklaamiks. Omaosalus projektis kaeti Kõrsikute kontserdile piletite müügist saadud rahaga. Pileti hind oli tänu Leader’i toetusele siiski pigem sümboolne. See võimaldas ka kõhnema rahakotiga kuulajatel muusikat nautima tulla.

Kui tavaliselt on Kamaris igal suvel külapäeva korraldatud, siis 2012. ja 2014. aasta avatud külaväravate päevad on neile omamoodi vaheldust pakkunud. On siis tegemist ühe või teisega, võimaluse üle suvisel ajal korraks kokku tulla on nii praegused kui ka endised kamarilased väga tänulikud.