Arvutimaailma sukelduvad julgemalt küll noored, ent ka eakamatel inimestel on tänapäeval üha sagedamini arvutit vaja: kes soovib internetist ajalehti lugeda, kes mõnd infokildu otsida, kes pangatehinguid teha. Võisiku-Kundrussaare külaseltsi Ewa korraldatud arvutikoolitusel osalenud kümmekonnast inimesest olidki enamik eakamad külaelanikud ja kohaliku hooldekodu töötajad.

Arvutikoolituse viis läbi Põltsamaal tegutsev IT-spetsialist Väino Valdmann, kes on Võisiku-Kundrussaare külaseltsi liikmete hea tuttav: ta käib nende üritusi viedosse jäädvustamas ning annab neile vajaduse korral arvutialast nõu. Tuttava koolitaja käe all on ka vanematel inimestel julgem alustada teekonda arvutimaailma.

Arvutihuvilised käisid 2013. aasta sügisel koos Võisiku külamajas, kus õppuritel olid kasutada külaseltsile soetatud arvuti ja külaseltsi juhatuse esimehe isiklik arvuti. Ruumi ja arvutite nappuse tõttu ei saanudki kursusele suuremat seltskonda võtta. Viie kooskäimiskorra jooksul jõuti saada elementaarsed teadmised arvutist ja interneti võimalustest.

2013. aasta detsembris, veidi enne jõule sai Võisiku külamajas teoks teinegi huvitav ja vajalik koolitus. See käsitles toortoidu valmistamist ja toortoitumist. Koolitusel oli omapärane eellugu. Võisiku-Kundrussaare külaseltsi Ewa juhatuse esimees Loniida Bergmann osales nimelt 2013. aasta alguses Jõgevamaa Ettevõtlus- ja Arenduskeskuse poolt korraldatud giidide koolitusel, kus oli põhilektoriks Eesti Giidide Liidu juhatuse liige Aare Mae, kes on innukas toortoituja. See asjaolu ilmnes siis, kui lektor loengutevahelise kohvipausi ajaks lauale toodud kohvi ja lihapirukad ära viia laskis ning palus asemele tuua kurgiviilud, mandariinid ning muu puu- ja köögivilja. Neli kuud väldanud giidide koolituse jooksul jõudis Loniida Bergmannil tänu Aare Maele toortoidu vastu sügavam huvi tekkida ja ta suutis seda süstida ka teistesse külanaistesse. Nii otsustatigi Aare Mae Võisiku külamajja sellealast koolitust läbi viima kutsuda.

Viimane võttis kuuetunnise koolituse tarvis kaasa nii vajaliku materjali, retseptid, toidunõud kui ka muud töövahendid. Et tegemist oli toortoiduga, polnud koolituse läbiviimiseks isegi pliiti vaja, piisas vaid kuuma vee tegemise võimalusest.

Toortoidu retseptidega tutvumine ajab tavatoiduga harjunul esialgu silmad üsna suureks. Selgub, et päevalilleseemnetest, datlitest, porgandist, ingevrijuurest, meresoolast ja sidrunist saab edukalt pasteeti valmistada ning lillkapsast, porgandist, kõrvitsast, kurgist ja avokaadost külmsuppi teha. Niisama üllatavad on aedviljatarretise, kurgitaskute, linaleiva, datlikompvekkide jms retseptid. 18 koolitusel osalenud naist (lisaks kohalikele oli nende hulgas ka kaugemalt, isegi Viljandist tulnuid) said nende järgi toidu valmistamist ise proovida ja loomulikult ka maitsta, mis välja tuli.

Ei saa öelda, et kõik kursusel osalenud oleksid pärast koolitust sajaprotsendilisteks toortoitujateks hakanud, küll aga said nad osa Aare Mae huvitavast mõttemaailmast ning laiendasid oma tervislike retseptide valikut. Aare Mae oligi omal ajal sunnitud toidusedelit kardinaalselt muutma raske haiguse tõttu ning uus toitumisviis tõi talle haiguse seljatamisel edu.

Kahe koolituse läbiviimiseks sai Võisiku-Kundrussaare külaselts Ewa Leader-programmist 600 eurot, projekti kogumaksumus oli 668 eurot. See summa kulus koolitajatele töötasu maksmiseks ja transpordikulude kompenseerimiseks. Omaosaluse projektis aitas kanda Põltsamaa vald külaseltsile tegevustoetust makstes.