![]() |
Jõgevamaa Koostöökoda
|
Neil, kes armastavad suuri kiirusi, on targem end välja elada mitte maanteel, vaid näiteks turvalisel kardirajal. Üks selliseid asub Põltsamaa külje all Kuningamäel. Rada haldav kardispordiklubi Saduküla vahetas 2012. ja 2013. aastal Leader-programmist saadud toetuse abil välja kogu hobisõitjatele mõeldud masinapargi.
Kui aastakümneid tagasi oli kiiruisutamine Eestis üsna levinud spordiala ja meie selle ala kuulsaim tegija — Ants Antson — tuli isegi olümpiavõitjaks, siis praegu tegeldakse meil kiiruisutamisega tõsisemalt ainult Adaveres. Enamik selle ala Eesti rekordeid kuulub praegu Adavere uisutajatele. Neist tugevamad esindavad Eestit ka rahvusvahelistel võistlustel. Klubi korraldab Adaveres regulaarselt ka kiiruisutamise maineüritusi, nagu Eesti meistrivõistlused ja Ants Antsoni omaaegsele olümpiavõidule pühendatud võistlus „Kuldne 1500“.
2012. aasta juunis peeti Soomes Tampere Ratina staadionil Soome-Eesti tantsupidu, mis kandis pealkirja „Vennassümfoonia”. Peo kordaminekusse andis oma panuse ka üheksa Jõgevamaa tantsurühma, nende hulgas Lustivere põhikooli 3.-4. klassi tantsurühm ning Lustivere täiskasvanute segarühm Lustilised, mida juhendavad vastavalt Karin Uusküla ja Ülar Martjan.
Väikestes maakohtades elavatel inimestel on tihti probleeme mitmesuguste teenuste, sealhulgas juuksuriteenuse kättesaamisega. Lustivere rahvas on ses mõttes õnnelikus olukorras, sest neil on oma tubli juuksur — Karin Uusküla, kes on tuntud ka tantsujuhina. Et tema osutatav teenus on kohalikule kogukonnale nii oluline, otsustas Lustivere külaselts muretseda talle uued töövahendid ja aidata tal nii oma teenuse kvaliteeti tõsta.
Pajusi vallas tegutsev OÜ Uuevälja Köögivili ostis 2011. aastal Leader-toetuse abiga automaatse kapsapuhastaja, mis aitab kokku hoida tööjõudu ja säästa töötajate tervist.
23. juulil 2011 toimus Kamari paisjärvel ja järve ääres veetrall, mille käigus avati pidulikult ka järveäärne rannaala.
Põltsamaa Tehnikaspordiklubi on rajanud Põltsamaa valda Piiroja rallikrossiraja, mida on püütud arendada põhiliselt oma jõududega. 2010. aasta sügisel teoks tehtud Leader-projekt aitas rallikrossiraja kasutajate ja võistlusi jälgiva publiku askeetlikke olmetingimusi veidi mugavamaks muuta.
Lustivere vanas mõisahoones tegutseb praegu vastava MTÜ hallatav hooldekodu. Mõisahoone taga asuvasse kunagisse sauna soovib MTÜ Lustivere Hooldekodu rajada tervisekeskuse, kus saaksid taastusravi ja nõustamist nii ümbruskonna inimesed kui ka hooldekodu kliendid. Tervisekeskuse projekti tellimiseks sai MTÜ toetust Leader-programmist.
Põltsamaal tegutsev OÜ Eesti Roos soetas Leader-toetuse abil kasvuhoone-müügimaja, kus saab kliete teenindada ja anda neile ülevaate pakutavast kaubast.
MTÜ Kardispordiklubi Saduküla soetas Leader-toetuse abil ohutustõkked Kuningamäe kardiraja tarvis. Ohutustõkked osteti ja paigaldati 2009. aasta suvel.
MTÜ Adavere Mõisa Selts soetas Leader-toetuse abil Põltsamaa valla külaseltsidele laias valikus vabaajavahendeid ja lauamänge.
Põltsamaa Vallavalitsus andis Leader-toetuse abiga välja seinakalendri. Kui tavaliselt hõlmavad kalendrid üht aastat, siis Põltsamaa valla kalender sisaldab erandlikult pooleteise aasta (1. juuli 2010-31. detsember 2011) kalendaariumi ning lisaks sellele materjali, mis tutvustab valla külasid ja neis tähistatavaid rahvakalendri tähtpäevi.
Lustivere külaseltsi korraldusel ja Leader-programmi toetusel toimus 5. juunil 2010 Lustiveres kolmas Põltsamaa valla külade päev, millel olid kohal kõigi nimetatud valla 30 küla esindused. Registreeritud osalejaid oli üritusel 520, ent teist niisama palju võis olla registreerimata osalejaid.
Kamari Haridusselts soetas endale Leader-toetuse abil kümblustünni ja väikese saunamaja, samuti sõiduauto järelhaagise, mille abil mõlemat ühest kohast teise vedada. Sel moel sai haridusselts enda käsutusse n-ö liikuva spaa, mida saavad kasutada nii oma küla inimesed kui ka teised huvilised.
Lustivere mõisas tegutseva hooldekodu keldrisse rajati möödunud aasta lõpus Leader-programmi toetusel kaks töötuba, millest ühes saab tegelda õmblemise ja kudumisega, teises puidu- ja metallitööga. Korda tehti keldris veel kolmaski ruum, kus on WC ja dušikabiin ning pesumasina ja triikimislaua kasutamise võimalus.