Meie esiemad olid usinad käsitöötegijad. Puurmani käsitööselts Kati tegi neile tänukummarduse sellega, et korraldas oma liikmetele etnograafiliste vaipade kudumise koolituse. Neljateist kudumishuvilist naist kutsuti juhendama Tartu Kõrgema Kunstikooli õppejõud Veinika Västrik.

Käsitööselts Kati on saanud enda käsutusse ühe ruumi Puurmani lasteaias, kuhu neil on üles pandud kuued kangasteljed. Seal leidis aset ka etnograafiliste vaipade koolitus. Juhendaja Veinika Västrikuga saadi seal kokku 2013. aasta oktoobrist 2014. aasta jaanuarini ühtekokku kümnel korral. Kudumas käisid huvilised aga ka koolitustundide vahepeal.

Etnograafiliste põrandavaipade kohta võib öelda, et need on sellised, nagu meie vanaemad kudusid. Paljude jaoks seostuvad sellised vaibad Avinurme kandiga: just Avinurme kanged vaibakudujad käinud veel nõukogude ajalgi, mil eraettevõtlus üldiselt põlu all oli, talust tallu sedalaadi vaipu pakkumas.

Päris algajatele oleks etnograafiliste vaipade kudumine ilmselt üle jõu käinud, ent käsitööseltsi Kati naised on kõik juba kogenud telgedel kudujad. Etnograafiliste vaipade kudumine on tõepoolest keerulisem kui lihtsa ühevärvilise või triibulise kaltsuvaiba kudumine. Juba kanga niietamine on keerulisem ja lõimede tihedus suurem. Tavalisel kaltsuvaibal on 70-90 lõime, etnograafilistel vaipadel 600-1000. Et naised saaksid erinevaid tehnikaid proovida, pandi kõigile telgedele niietamisel peale erinev rakendus. Töö käis täpselt skeemi järgi ning nõudis aega ja vaeva, ent oli samas väga huvitav.

Etnograafiliste vaipade kudumiseks vajaliku materjali hankisid käsitööseltsi naised enamasti ise. Koelõnga käidi näiteks ostmas Türi vaibavabrikust. Osa lõimi tuli aga naistel ise värvida. Ühe rakenduse puhul moodustasidki vaiba välispinna kolme eri värvi lõimelõngad, takune koelõng jäi nende vahele. Omal ajal mõeldi selline tehnika välja selleks, et saada odavamat materjali kasutades paksem vaip.

2014. aasta aprillis, ülestõusmispühade eel panid käsitööseltsi Kati naised koolituse käigus valminud ligemale 60 vaipa kaheks päevaks vallamaja saali välja. Seal sai omakandi rahvas neid uudistada ning imetleda autorite ilumeelt ja käteosavust. Ka juhendaja Veinika Västrik polnud kiitusega kitsi: tema meelest said naised antud ülesannetega väga hästi hakkama ja osutusid ka väga produktiivseiks.

Nüüd saavad Puurmani käsitöönaised oma kodusid etnograafiliste vaipadega kaunistada, ent võivad teha selliseid vaipu ka kinkimiseks ja müümiseks. Kui Puurmanis on mõisakooli külastuspäevad, on mõisa endises tõllakuuris avatud käsitööesemete müügilett.

Käsitööselts Kati on tegutsenud 1999. aasta sügisest. Seltsi korraldatud etnograafiliste vaipade kudumise koolitust toetas Leader-programm 720 euroga. See summa kulus põhiliselt koolitaja töö ja transpordi eest tasumiseks. Omaosalus projektis kaeti vallalt saadud tegevustoetuse abil.