![]() |
Jõgevamaa Koostöökoda
|

Jõgevamaa maitsete aasta keskendub söödavale identiteedile ehk toidu sidumisele kohaajalooga, kohalikele sortidele ning piirkonna toidukultuuri väärtustamisele. Tutvustame kala, kartuli, tomati ja mee teemapäevadel iga tähttoorainet erinevate nurkade alt.
Külastajaid rõõmustavad piirkonna tootjad oma tootevalikuga ja toidupakkujad kohalike maitsetega. Mõnusat olemist ilmestab kohalik kultuuriprogramm.
Päeva krooniks on ainulaadne õhtusöök, mille peakangelaseks kujuneb vastavalt õhtule Peipsi latikas, Jõgeval aretatud tomati- ja kartulisordid ning Põltsamaa kandi mesi.
Viimase 15 aasta jooksul on Peipsist püütavate ahvena, koha ja haugi kogused varieerunud sõltuvalt aastast päris tublisti, kuid latikapüük on püsinud enamasti pealpool 500 tonni. Latikat tuntakse kui lihtsat igapäevakala, mida saab enamasti osta toorelt või suitsutatult, kuid ta väärib märksa enam tähelepanu.
Seetõttu ülistame latikat nii laulu- kui pillimänguga, kuid päeva põhirõhk on temast ja tema kaaslastest hõrgutavate maitsete voolimisel.
Pääsmed:
Päikesest punaseks, oranžiks, kollaseks või koguni roheliseks küpsenud vili on hõrgutis omaette. Hommikusest kastest täpikesed säravad viljadel tõusva päikese kuldses valguses nagu väikesed pärlikesed – nii sünnibki tomati trillerdus, mida näeb vaid keset suve.
Tomati sordiaretus algas Jõgeval 1945. aastal, eesmärgiks varavalmivad, hea haiguskindluse ja saagikuse ning mõistagi meeldiva maitsega sordid. Esimene oma tomatisort ´Põhjamaine´ rajooniti täpselt 70 aastat tagasi. Uusimad on aga oranživiljalised ´Pille´ja ´Siive´, mis alles 3 aastat sordilehel olnud. Tomatile sekundeerivad sel päeval ka teised köögiviljad, millega Maaelu Teadmuskeskuses tegeletakse.
Tomati trillerduse kolmekäiguline õhtusöök toob lauale erinevad kohalikud tomatisordid oma maitsete ja värvidega.
Pääsmed:
Jõgevamaal on suur hulk professionaalseid mesinikke, seetõttu on teaduspõhine mesindus meie mesinike trump. Suvi ja sügise algus on aeg, mil kärgedest keerutatakse välja kuldne imeline neste, mis meenutab värvilt merevaiku. Sestap on paras aeg teha tutvust mee erinevate maitsete ja tekstuuridega.
Jõgevamaa merevaigu kolmekäiguline õhtusöök toob lauale mesised maitsed ja aroomid.
Pääsmed:
Kartul on meie üks kohalikke põhitooraineid, mille erinevate sortide ja nende maitseomadustega tasub ennast paremini kurssi viia, muidu võib kartulite karneval pea sassi ajada.
Jõgeval on rohkem kui 100 aasta jooksul aretatud 49 kartulisorti, esimene oli 1934. aastal välja tulnud ´Kalev´ ning värskeim tänavu publiku ette toodud ´Varje´. Läbi aegade on vaieldud selle üle, mis on tähtsam, kas suur saak või maitse. Eks pudru jaoks on vaja teistsugust kartulit kui salatiks ning toitlustusasutuses nõutakse sordilt teisi keeduomadusi kui kodus.
Kartuli maksimaalne kasvupind jäi 1950. aastatesse, ulatudes 1953. aastal lausa veidi üle 100 000 hektari. Praegu on sinna vastu panna vaid natuke rohkem kui kolmandik, aga see tähendab, et üsna suur osa vajaminevast kartulist eksporditakse. Toidukartuli tarbimine inimese kohta püsib üsna stabiilsena, olles 2023. aastal 85 kg.
Kartuli karnevali kolmekäiguline õhtusöök avab kohalike sortide eripärad ja maitseomadused. Kõik õhtusöögi käigud soolasest magusani valmistatakse ju kartulist.
Pääsmed:
Sündmuste sarja "4 toorainet - 4 teemapäeva - 4 õhtusööki" toetab Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi projekt "Peipsi kala kulinaarsed võimalused" ja LEADER-meetme ühisprojekt "Kogukondade kohtumispaik – tants käib ümber katla".
![]() |
Jõgevamaa Koostöökoda
|