Saare vald

Voore külalistemaja: targalt arenedes tuleb ka äriedu

Saare vallas avas 1999. aastal uksed Voore külalistemaja. 2009. aasta suvest on seda hallanud ja arendanud OÜ Valerii. Nii mõnegi arendusprojekti jaoks on firma saanud toetust Leader-programmist. 2011. aastal soetati sealt saadud raha toel uued köögiseadmed ja renoveeriti bassein, 2012. aastal osteti murutraktor ja lumefrees ning 2013. aastal ehitati peamaja esimesele korrusele välja soojusvahetiga ventilatsioonisüsteem.

Line-tantsijatest rahvatantsijateks

Voore naisrahvatantsurühm Linely on suhteliselt noor kollektiiv. Esimestel tegutsemisaastatel viljeles see hoopis teistsugust tantsustiili – line-tantsu. Sellele viitab ka rühma nime algus. Nime lõpuosa on „laenatud” rühma juhendajalt: selleks on Ly Ant.

Kääpal saab seigelda Kalevipoja legendide maailmas

Kääpal avati 2013. aasta augustis Kalevipoja-teemaline kõrgseiklusrada “Lennuk”. Saare vallas kultuurielu edendava ja turismiteenuseid pakkuva sihtasutuse Kalevipoja Koda eestvõttel ja Leader-programmi toetusel valminud 17 elemendiga seiklusrada tekitab adrenaliini ning pakub võimalust end vaimselt ja füüsiliselt proovile panna.

Soomlaste kultusteos Eesti suvelaval

MTÜ Parim Valik tõi 2013. aastal Kalevipoja Suveteatris välja soomlanna Veera Marjamaa lavastuse „Lambasööjad”. Lavastust mängiti Kääpal Kalevipoja Suveteatrile juba harjumuspäraseks saanud mänguplatsil ning selles tegid kaasa Kääpalt pärit kutseline näitleja Anti Reinthal ja tema kursusekaaslane Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kõrgemast lavakunstikoolist, Tallinna Linnateatri näitleja Mart Toome.

Voore pritsimehed lükkavad lund oma sahaga

Voore Tuletõrje Selts soetas endale 2011. aasta sügisel Leader-toetuse abil lumesaha, mis aitab talvel lumest puhtad hoida nii komandohoone ümbruse kui ka muud Voore küla plastid.

Kääpal mängiti „Viru tangot“

Kalevipoja Suveteatris toodi Sihtasutuse Kalevipoja Koda ja MTÜ Parim Valik eestvedamisel 2011. aasta suvel välja soome autori Veera Marjamaa poolt spetsiaalselt Kääpa suvelava tarvis kirjutatud tükk “Viru tango”. Ka lavastama kutsuti soomlane Kankku Kinkkunen. Trupiski tegi kaasa üks soomlanna. Peale tema võis laval näha kutselisi eesti näitlejaid Anti Reinthalit ja Mart Toomet, mõningaid täiskasvanud harrastusnäitlejaid ning kümmekonda Tartust, Otepäält ja Põltsamaalt pärit noort, kes valiti truppi katsetega. Noori lavajõude loodeti värvata ka kohapealt, ent kahjuks see ei õnnestunud.

Voorele rajatakse Peipsi piirkonna huvi- ja vaba aja keskus

Saare Valla Noorteühing Netit ja Eesti Kaitseliit on asunud ühiselt korda tegema Voorel asuvat mõisaaegset aita, kus tulevikus leiavad kodu nii avatud noortekeskus kui ka Kaitseliidu Jõgeva maleva Torma malevkond. Noorteühing Netit on panustanud sellesse ettevõtmisse Leader-programmist saadud 489 813 krooni ning Eesti Kaitseliit oma vahenditest 210 000 krooni. Saare vallavalitsus finantseeris Peipsi piirkonna multifunktsionaalse keskuse eelprojekti summas 47 200 krooni.

Ratastooliga loodusesse

Puudega inimeste elu erineb teiste omast mitmeti, sealhulgas napimate võimaluste poolest vaba aega veeta. Mittetulundusühingul Parim Valik on plaanis rajada Kääpale puuetega inimestele mõeldud Kalevipoja matkarada, mis annab võimaluse vabas õhus sisukalt aega veeta ka ratastoolis viibijaile.

Kalevipoja Suveteater viis vaatajad ürgaega

Kääpa uue ilme saanud vabaõhulaval mängiti 2010. aasta juulis ja augustis Elar Kuusi jutustuse „Välek Vibulane” põhjal valminud lavastust „Välek”, mis kõneles tuletoomisest ja tulekandmisst nii füüsilises kui ka vaimses mõttes, samuti sõprusest ja armastusest, mis ei tunne takistusi ka siis, kui armastajad kuuluvad kahte vaenutsevasse kogukonda.

Seikluspark aitab treenida meeskonnatööd

Saare vallas Kääpal avati 2010. aasta mai keskel seikluspark, kus saab julgust ja osavust proovile panna, aga ka meeskonnatööd harjutada.

Ahjud korda ja põrgu pööningule

Kääpa külas kunagises Saare koolimajas on juba 2002. aasta kevadest tegutsenud Kalevipoja muuseum, kus saab tutvuda eesti rahvuseepost ja selle kangelast käsitleva väljapanekuga, samuti koduloo- ja hariduselu toaga, nõukogude võimu perioodi kajastava nn punase toaga, Eesti Vabariigi toaga, õppevahendite ja õppetehnika toaga jne.