Jõgevamaa toit on kirju nagu lapitekk. Siin saavad kokku põllumajandusliku iseloomuga Põltsamaa ja Jõgeva kant ning kalapüügile ja köögiviljakasvatusele spetsialiseerunud Peipsi äär, ristuvad erinevad kultuurid ja traditsioonid.

Jõgeva maakond ei ole ajalooline halduspiirkond, vaid kuulub 20. sajandi teisel poolel loodud uute maakondade hulka. Tinglikult moodustavad praeguse Jõgevamaa peamiselt ajaloolise Tartumaa ning Viljandimaa põhjaosad, vähesel määral kuulub siia ka Virumaa lõunaots. Sellest ka piirkonna kirev ning rikkalik kultuuripärand, mille üks osa on mõistagi ka toit.

Kui noppida vanemast toidupärandist midagi erilist ja siinsele piirkonnale iseloomulikku, siis kuulub sinna suur valik erinevaid suppe, millest võib välja tuua kartulisupi käkkide või klimpidega, väikesed odrakaraskid, väga palju erinevate täidistega pirukaid ja kindlasti keedetud munavõi. Jõgevalt on pärit  legendi staatuses kartul “Jõgeva kollane”, ülimagus porgand  “Jõgeva Nantes”, aromaatne sibul “Jõgeva 3” ja kõrgekasvuline aedhernes "Aamisepp". 20. sajandi teisel poolel laialdaselt kasvatatud ja piirkonnale rikkust toonud Peipsi kurgist on saanud tänaseks aga turismitoode.

2018. aasta suvel uurisime Kasepääl laadakülastajatelt, millised toidud ja toiduained seostuvad nende jaoks tänapäeval Jõgevamaaga. Vastajad mainisid enamasti rohkem kui ühte toitu või toiduainet. Populaarseimateks osutusid kala, sibul ja küüslauk. Kala osas mainiti nii lihtsalt Peipsi kala toorelt või suitsutatult, samuti kalatoite, sealhulgas kalasuppi. Eraldi rõhutati  rääbist. Küüslauku peeti samuti Jõgevamaale iseloomulikuks. Lisaks neile pakuti veel tomatit, kartulit „Jõgeva kollane“, astelpaju, maitsvaid kitsepiimajuustusid, mett, jõhvikaid ja Põltsamaa veine. Toitudest toodi välja Lõuna-Eestile iseloomulik tangupuder soolapekiga ning Peipsi sibulast sibulapirukad, jookidest pandi kirja ivan-tšai. Nii mitmedki rõhutasid, et Jõgevamaale on omane puhas toit.

Lisaks väiketootjatele on meil rohkem kui sajandipikkuse tootmistraditsiooniga Põltsamaa konservitööstus, 1910. aastast tegutsev Põltsamaa meierei, mille on kuulsaks teinud Põltsamaa Eesti juust ning 1999. aastast Painkülas Olivia rapsiõli tootmine. Jõgeva alevikus tegutseb Maaelu Teadmuskeskus, kes kujundab läbi sordiaretuse meie tuleviku toidulauda. Jõgevamaal toimub suuri toidusündmusi, mida teatakse üle Eesti, on see siis Suur Paunvere Väljanäitus ja Laat või Küüslaugufestival või nende kõige noorem kaaslane Rääbisefestival.

Jõgevamaa Koostöökoda tegeleb kohaliku toidu teemaga alates 2015. aastast, mil viidi läbi kohaliku toidu uuring ja kaardistati need väikeettevõtjad, kes olid kas toormetootjad või väärindasid seda. Erinevate projektide kaudu on viidud ellu toiduvõrgustiku arendustegevusi, käidud õppereisidel nii Eestis kui välismaal ning osaletud ühiselt laatadel, festivalidel ja messidel. Kui Jõgevamaa Koostöökoja 2014-2020 arengustrateegias oli oluliseks eesmärgiks toiduvõrgustiku koondamine ning arendamine, siis 2023-2027 strateegias toetame võrgustikke edasi, kuid lisame ka agroturismi kui toiduettevõtjate tegevuse mitmekesistamisvõimaluse.

Täna on meil hulk toidutootjaid ja toitlustajaid, kelle südamega valmistatud toit on kvaliteetne ning hästi esitletud. Tegusamad toiduettevõtjad koondusid 2017. aastal asutatud MTÜ Jõgevamaa Maitsed alla, samal aastal asutati ka Kääpa OTT MTÜ – maakonna esimene „otse tootjalt tarbijale“ võrgustik.

Puhas toit ja lahke vastuvõtt võiksidki olla need märksõnad, mis Jõgevamaad iseloomustavad. Siin hinnatakse hästi valmistatud puhaste maitsetega toitu, mille olulisimaks osaks on kvaliteetne ning võimalusel kohapeal kasvatatud tooraine.

Lause ja logo „Jõgevamaa katab laua“ sümboliseerib meie rikkalikku toidulauda. Tootjad esindavad peaaegu kõiki toidugruppe, nii et kohalike toodetega saab ühe kena toidulaua katta küll.