Põltsamaa vald

Kamarilased kutsuvad igal aastal veetrallile

Kamari paisjärvel ja selle ääres on Kamari Haridusseltsi eestvõttel ja Leader-programmi toetusel juba neljal suvel (2011., 2012., 2013. ja 2014. a) rahvarohket veetralli peetud. Üritus algab traditsiooniliselt varahommikuse kalapüügivõistlusega. Kolmel viimasel aastal on võisteldud ka üle järve ujumises ja rannamaadluses. Eesti Maadlusliidu eestvedamisel selgitatakse Kamaris Eesti meistrid rannamaadluses.

Kamarilased avasid taas oma külaväravad

2012. aasta suvel avasid paljud Eestimaa aktiivsed ja tegusad külad, Põltsamaa vallas asuv Kamari sealhulgas, üheks päevaks oma sümboolsed väravad, et kõik huvilised saaksid vaatama minna, mida seal tehakse ja kuidas elatakse. Toonane üleriigiline aktsioon sai teoks liikumise Kodukant eestvedamisel. Et kamarilastele võõrustajaroll sobis, otsustas sealne haridusselts omal algatusel 2014. aasta 2. augustil veel teisegi avatud külaväravate päeva korraldada. Kodukandi ühendus ei teinud omalt poolt takistusi kahe aasta taguse sündmuse nimetuse ja sümboolika kasutamisel.

Põltsamaa jõemaraton täitis tühja koha veematkajate võistluskalendris

Seltskond Põltsamaa kandi veematkahuvilisi, kes löönud kaasa kevadise suurvee aegsetel Võhandu maratonidel ja Türi-Tori kiirlaskumistel, leidis, et ka Põltsamaa jõgi vääriks oma maratoni ning et ka südasuvel võiks veematkakalendris mõni üritus olla. Nii moodustaski kõnealune seltskond MTÜ FreeStart Matka- ja Spordiklubi ning korraldas 13. juulil 2013 esimese Põltsamaa jõe maratoni, mille võis läbida kanuul, kajakil, kummi- või aerupaadil.

Kamari lapsed ja noored veetsid kümme päeva töö- ja puhkelaagris

Kamari lapsed ja noored veetsid 2014. aasta juunis kümme mõnusat päeva Võrtsjärve ääres Vaiblas töö- ja puhkelaagris.

Võisiku rahvas sai arvuti- ja toortoidualast koolitust

Arvutimaailma sukelduvad julgemalt küll noored, ent ka eakamatel inimestel on tänapäeval üha sagedamini arvutit vaja: kes soovib internetist ajalehti lugeda, kes mõnd infokildu otsida, kes pangatehinguid teha. Võisiku-Kundrussaare külaseltsi Ewa korraldatud arvutikoolitusel osalenud kümmekonnast inimesest olidki enamik eakamad külaelanikud ja kohaliku hooldekodu töötajad.

Kogukonna jaoks oluline hoone sai korda

Lustivere mõisa kunagine viljaait on selle mõisnikult võõrandamisest ehk 1920. aastast kultuurikoldena toiminud: algul tegutses seal Kaitseliidu klubi, seejärel rahvamaja, kolhoosiklubi ja kultuurimaja, mis on eri aegadel olnud eri instantside alluvuses. Kui kolhoosiaeg otsa lõppes, sai hoone omanikuks Põltsamaa vald, kes andis kultuurimaja tasuta rendile kohalikule külaseltsile.

Terviklik puhkeala füüsiliselt aktiivsele inimesele

Põltsamaa linna ja valla piiril asuvat Kuningamäed teavad paljud kardiraja järgi, ent tänu terviseradadele saab seal motospordi kõrval juba õige mitu aastat harrastada ka „kondiaurusporti”. Talvel on seal võimalik suusatada, lumevabal ajal aga kõndida, sörkida, mäkke joosta ning rattaga sõita. Tervisesportlastel on valida kolme erineva pikkusega (1,5 km, 2,6 km ja 5,7 km) raja vahel. Selle eest, et rajad läbitavad oleksid, hoolitseb pidevalt SA Põltsamaa sport. Suusarajad aetakse talvel sisse Põltsamaa Vallavara rajatraktoriga. Lühim, 1,5 km pikkune rada on suusahooajal õhtuti valgustatud.

Kliendid soovivad üha keerulisemat ja värvilisemat

OÜ Ebru Matkad pakub soojematel aastaaegadel kanuude laenutamise ja kanuumatkade korraldamise teenust, ent aastaringse teenistuse tagab firmale hoopis teistlaadi tegevus: reklaamtrükiste ja kleebisreklaamide valmistamine. Ses mõttes on firma nimi pisut eksitavgi: kanuumatkade korraldamine on Ebru Matkadele pigem kõrvalharu ning trükiste ja kleebiste valmistamine põhitegevus.

Kvaliteet paremaks ja tootmismaht suuremaks

Kamaris tegutsev OÜ Durego on spetsialiseerunud freesprussidest aiamajade tootmisele. 2009. aastal rajas firma endale Leader-toetuse abiga asfalteeritud peale- ja mahalaadimisplatsi. Rajatis oli toodangu kvaliteedi hoidmise seisukohalt hädavajalik: kallist materjalist puhaste majadetailide peale- ja mahalaadimine peab toimuma porivabal pinnal, vastasel korral võivad need määritud saada. Lisaks sellele peab laadimisplats sile olema, muidu võivad pikad, kuni kümnemeetrised majadetailide pakid, millel on keskel meetrilaiune toetuspind, ümber minna ning rikutud saada.

Adaveres peeti neljandat Põltsamaa valla külade päeva

Adaveres peeti 2012. aasta 2. juunil Põltsamaa valla külade päeva, mille osaks oli seekord ka valla laste laulu- ja tantsupidu. Valla külade päev toimus juba neljandat, laste laulu- ja tantsupidu teist korda. Kui varem on need üritused toimunud eri aastatel, siis nüüd otsustati need üheskoos pidada, sest kahe eraldi sündmuse tarvis oli keerulisem raha saada. Liitürituse korraldamist lihtsustas asjaolu, et nii algselt 2011. aastale kavandatud valla laste laulu- ja tantsupidu kui ka 2012. aasta valla külade päev olid mõlemad adaverelaste korraldada.

Põltsamaa vald sai aastaks oma ajalehe

Erinevalt paljudest teistest omavalitsustest pole Põltsamaa vallal oma ajalehte. Põltsamaa linna ja selle laiema ümbruse uudiseid vahendab küll ajaleht Vali Uudised, ent selle veergudel ei jää konkreetselt Põltsamaa valla elu-olu tutvustavatele materjalidele piisavalt ruumi. Ning tavaliselt pääseb väiksemates paikades toimuv leheveergudele üksnes siis, kui mingid probleemid on tekkinud.

Kamarilased kutsuvad igal aastal veetrallile

Kamari paisjärvel ja selle ääres on Kamari Haridusseltsi eestvõttel ja Leader-programmi toetusel juba kolmel suvel (2011., 2012. ja 2013. a) rahvarohket veetralli peetud. Üritus algab hommikuse kalapüügivõistlusega, kahel viimasel aastal on võisteldud ka üle järve ujumises. 2013. aastal said aga veetralli ajal teoks Eesti meistrivõistlused rannamaadluses. Lõbusat elevust on sündmusele alati toonud isetehtud veesõidukite võistlus, mille võitja selgitamisel võetakse arvesse mitte ainult sõiduki kiirust, vaid ka veel püsivust, välimust ja tehnilist teostust. Veel on rahval tralli ajal võimalus lustida mitmesugustel maapealsetel ja veeatraktsioonidel. Suurem osa atraktsioone renditakse OÜlt Tegevus (kaatrid, nende järel veetavad „banaan” ja tuub wakeboard, täispuhutavad pallid, kajakid, süstad, tavaline ja veebatuut). OÜ Roostik pakub võimalust sõita Krõõda nime kandva ujuvsaunaga ning käiku lähevad ka haridusseltsi enda vesijalgrattad.

Kamari noorkotkad ja kodutütred said korraliku varustuse

Noorkotkad ja kodutütred saavad isamaalise kasvatuse ning õpivad ka palju eluks vajalikku. Lisaks sellele on nende elu põnevam kui paljudel nende eakaaslastel. Kamari noored on põnevat elu elanud juba 1993. aastast alates: sealne noorkotkaste ja kodutütarde rühm oli esimene, mis Jõgevamaal pärast Eesti taasiseseisvumist tegutsema hakkas. Organisatsiooniliselt kuuluvad tüdrukud kodutütarde ja poisid noorkotkaste organisatsiooni, ent juhendajad on ühised ja ka üritused toimuvad üldjuhul poistel ja tüdrukutel koos.  Praegu juhendavad rühma Vaike Niklus ja Raimo Lust ning rühma nimekirjas on üle 30 lapse

Elektrigeneraatori ja võsalõikaja ostmine

Kamari Haridusseltsi paljude ettevõtmiste hulka kuulub ka igasuvise veetralli korraldamine Kamari järve ääres. Tänapäeval suuremat üritust ilma heli- ja muu tehnikata ei korralda. Tehniliste vahendite toitmiseks on vaja elektrit, aga rannaala on sellega kehvasti varustatud. Selleks, et veetralli ajal elektrit kõigile tarbijatele, ka helitehnikale jätkuks, ostis Kamari Haridusselts Leader-programmi toetusel elektrigeneraatori. Generaatori tarnis OÜ Avovil ja esimest korda kasutati seda 2013. aasta veetralli ajal.

Esimene jõemaraton kujunes rahvusvaheliseks

Seltskond Põltsamaa kandi veematkahuvilisi, kes löönud kaasa kevadise suurvee aegsetel Võhandu maratonidel ja Türi-Tori kiirlaskumistel, leidis, et ka Põltsamaa jõgi vääriks oma maratoni ning et ka südasuvel võiks veematkakalendris mõni üritus olla. Nii moodustaski kõnealune seltskond MTÜ FreeStart Matka- ja Spordiklubi ning korraldas 13. juulil 2013 esimese Põltsamaa jõe maratoni, mille võis läbida kanuul, kajakil, kummi- või aerupaadil.

Maratoni 80 km pikkune põhidistants algas Rakke vallast Ao paisjärvest, 27 km matkadistants Rutikvere kalakasvanduse juurest. Finišipaigaks oli kõigil Kamari paisjärv. Põhidistantsile lähetati 14 alust 21 võistlejaga, kellest kolm saabusid kohale isegi Venemaalt. Nii kujunes esimene jõemaraton korraldajatelegi üllatuseks rahvusvaheliseks. Põhidistantsi läbis kõige kiiremini, üheksa tunni ja viie minutiga merekajakil sõitnud tartlane Ramon Lippus. Viimasena finišeerinud Märt Orgusaarel kulus kummipaadil sama võistlusmaa läbimiseks aega üle kahe korra rohkem, nii et finišisse jõudis ta alles järgmise päeva varahommikul, ent hea tervise ja tujuga.

Matkadistantsi võttis ette seitse alust 13 võistlejaga. Kui pikemal distantsil oli ka katkestajaid, siis lühemal distantsil võistelnud jõudsid kõik finišisse. Kõige vähem — 3 tundi ja 16 minutit — kulutas selleks aega kanuul võistelnud segapaar Margit Saar ja Aivar Tikerberi.

Teekonnal läbisid võistlejad mitu kontrollpunkti, kus pakuti võistlejatele kehakinnitust ja vajaduse korral arstiabi. Finišisse jõudnud võistlejatel ja nende saatjatel oli aga võimalus osa saada Kamari järvel samal päeval toimunud traditsioonilisest veetrallist. Trallipubliku ees anti üle ka maratoni paremate auhinnad.

Põltsamaa jõemaratoni korraldamisel oli klubile FreeStart toeks Leader-programm. Sealt saadud 2300 eurot kulusid võistlustrassi puhastamisele vettelangenud puudest, transpordile ja kütusele, samuti telkide ja välikäimlate rentimisele. Auhinnalauda aitasid katta mitu Põltsamaa ja Jõgeva kandi ettevõtet. Oma panuse ürituse eelarvesse andsid ka võistlejad ise osavõtumaksu makstes.

Põltsamaa jõe maratoni tahetakse korraldada ka 2014. aastal.