Pikknurme Külaselts viis 10.01.2025 - 17.08.2025 ellu projekti „Vastseliina Piiskopilinnuse ja Pärdi keskuse külastus“.

Projekti raames korraldatud kultuuri- ja vaba aja tegevused aitasid oluliselt kaasa eakate ja erivajadustega inimeste sotsiaalsele kaasamisele Pikknurme piirkonnas. Eesmärk – parandada vähemkindlustatud sihtrühma võimalusi osaleda kultuuri- ja kogukonnaelus – said täidetud mitmete ürituste ja tegevuste abil. Osalejate tagasiside ja aktiivne osalus näitasid, et projekt aitas kaasa nende elukvaliteedi paranemisele, vähendas sotsiaalset isolatsiooni ning lõi võimalusi uute sotsiaalsete sidemete tekkeks.

Otsene kasusaajate hulk oli 32 ja kaudne kasusaajate hulk 94 inimest.

Projekti jooksul käidi kultuurireisil Vastseliina Piiskopilinnuses. Osalejad tutvusid 14.sajandist pärit linnuse varemetega ja pühakohaga, elamusekeskuse peahoonega, linnuse kõrtsiga, palverännumaja ja  väikese Teeliste kabeliga.
Vana-Liivimaa kunagise võimsaima ja ilusaima kindlustusehitise, Vastseliina piiskopilinnuse, varemetes asub paavstliku õnnistuse saanud pühakoht. 1353.aastal linnuse kabelis aset leidnud Valge Risti imest saati on Vana-Vastseliina lisaks tuhandetele patukahetsejatele ja palveränduritele olnud ka paljude kultuuri- ja ajaloohuviliste rändajate armastatud sihtkohaks.
Elamuskeskuse peahoones oli võimalus tutvuda keskaja teemalise väljaspanekuga , osalejad said  lähemalt uurida linnuse ajalugu, rüütlite rõngsärki, hansa kaupmeeste kaupa või alkeemiku nurka.
Palverännumaja tutvustas kõike põnevat, mis on seotud keskaegsete palverändurite ja palverännakutega. Osalejad kogesid tänu elamuslikule interaktiivsele ekspositsioonile omal nahal kogeda, mida keskaegne palverändur tundis, mida ta kartis ja mida armastas.Tutvuti Vastseliina linnuse varemetega, Linnuseemand rääkis küünla ja valguse tähtsusest keskajal. Kes soovis sai endale  mesilavahast  sooviküünla meisterdada.

Pärdi keskuse saalis vaadati Jaan Tootseni ja Jaak Kilmi lühidokumentaalfilmi „Muusikajanu“ (2018), mis heidab pilgu Arvo Pärdi elule ning tema loomingulisele kujunemisele.
Keskuse püsinäitus viis eakad rännakule helilooja mõttemaailma, kus kohtuti tema aastakümnete jooksul kirja pandud mõtisklustega vaikuse, sõna ja heli üle. Need on mõisted, milleni Pärt jõudis oma helikeele otsingutel ja mis defineerivad tema ainulaadse loometehnika  "tintinnabuli" olemuse. Iga helilooja seisab silmitsi sarnaste küsimustega, kui tema ees on tühi noodipaber. Ta alustab otsinguid ikka ja jälle algusest, „nagu nullist peale“, võttes vastutuse nii oma loomingu kui ka kuulajate ees. Näituse kujundas Angelika Schneider.
Vitriinides oli näha sissevaade helilooja loomeprotsessi. Mikronäitusel olid väljas Pärdi originaalkäsikirjad: alates esmastest ideedest muusikapäevikutes, teoste kavandamisel valminud skeemidest ja visanditest kuni valmis partituurideni. Näha sai ka loomekriisi ajal valminud kunstitegevuse haruldast tulemust — helilooja maalitud lillepotti.
Külastati ka Arvo Pärdi Keskuse kontserdisaali, mille akustika sobib eelkõige kammerkontsertideks. Saalist avanev rahulik metsavaade ning 150 istekohta loovad võimaluse korraldada seal ka konverentse ja filmilinastusi.
Lisaks tutvuti Kreeka stiilis kabeliga, mis oma vaikuse ja hämarusega pakub võimalust mõtisklemiseks ja enesesse süüvimiseks. Kabel on avatud kõigile külastajatele ning pühendatud kahele idakiriku 20. sajandi pühakule, Athose püha Siluanile ja püha Sofronile, kelle õpetus on Arvo Pärti sügavalt mõjutanud. Kabeli seinamaalingud on loonud ikoonimaalija ja diakon Nikita Andrejev