Jõgevamaa Koostöökoda
|
Jõgevamaa Koostöökoja kohaliku toidu spetsialisti Ülle Juki sõnul on mõeldud Jõgevamaale toiduvaldkonna kompetentsikeskuse loomisele, sest siinne Eesti Taimekasvatuse Instituut tegeleb põhiliselt Eestis kasvatatavate põllukultuuride sordiaretusega ja ka välismaiste sortide katsetamisega.
Kompetentsikeskuse üks ülesanne oleks leida võimalusi kasutada instituudis tehtavat ära igapäevases väiketootmises. Kompetentsikeskus võiks olla ka kohaks, kust toidutootjad leiaksid infot erinevate saaduste töötlemisvõimaluste kohta, samuti turustamise, pakendamise ja muude toidu tootmise ja töötlemisega seotud võimaluste kohta. Ülle Juki sõnul on kompetentsikeskuse rajamisel kõik head ideed teretulnud.
Hiljuti toimus Põltsamaal toidutootjate seminar, kus pöörati erilist tähelepanu kohaliku toidu tootmisele ja töötlemisele. Samas tõdeti, et Jõgevamaal on päris palju toidutoorme kasvatajaid. Ettevõtjaid, kes nende toodetavast midagi valmistavad, aga kuigi palju ei ole.
Tarbijat tuleb teavitada ja harida
Möödunud aastal peetud Maamessiks pani Jõgevamaa Koostöökoja tegevjuht Aive Tamm kokku meie maakonda reklaamiva toidukoti, kus ka Jõgevamaad tutvustav materjal. Ülle Jukk tunnistas, veel möödunud kevadel oli ka tema üsna skeptiline ja arvas, et ega Jõgevamaa toidutooteid kuigi palju ei leia. Kui ta selle toidukoti kingituseks oli saanud, tundis ta ennast hetkeks väikese lapsena, kellele anti kommikott, kus palju eri sorti maiustusi. Ta veendus, kui palju on tegelikult neid toidutooteid, mida Jõgevamaa väiketootjad valmistavad.
Ülle Juki sõnul on kohaliku toidu seisukohast väga huvitav kant Peipsi-äärne piirkond, mis ulatub põhja poolt ka Ida-Viru ning lõuna poolt Tartu ja Põlva maakonda.
Jukk arutles selle üle, mis muudab kohaliku toidu meie jaoks väärtuslikumaks n-ö anonüümsest toidust. Selles on oma osa kodukoha patriotismil, aga ka teadmistel tervislikust toitumisest, sest teatavasti on kõige kasulikum süüa oma lähiümbruses kasvatatud taimset ja loomset toitu.
Samas on ka toidu tarbijatel erinevad väärtushinnangud ja arusaamised, sest Tallinna inimene hindab toitu teistsuguse skaala alusel kui Jõgevamaa inimene. Väga tähtis roll on toidutarbija harimisel ja teavitamisel. Toiduspetsialist tõi näiteks väiketootjate valmistatavad toorsnäkid, mis teinekord eriti arvatleva välimusega pole, aga on tegelikult väga maitsvad. Toidumessidel ja –laatadel on kõigil võimalik nende toitudega tutvuda. Palju oleneb sellest, kuidas kohalikku toidukaupa kaugemal reklaamida osatakse. Enamik Jõgevamaa väiketootjate toodangust läheb maakonnast välja. Ülle Juki sõnul on toidu tootmine tähtis ka julgeoleku seisukohalt. Sellest aspektist on oluline, et ühesuguse toidu tootmine ei koguneks Eestis ainult ühte kohta.
Seminaril tutvustas Liia Lust toetuste taotlemise võimalusi maaelu edendamise meetmetest, Külli Annamaa Eesti Taimekasvatuse Instituudist rääkis Jõgeval aretatud köögi- ja teraviljasortidest. Tihtipeale me ei teadvusta endale, et rääkides kartulist või tomatist, võiksime enam pöörata tähelepanu erinevatele sortidele ning nende sobivusele toitude valmistamiseks. Annamaa avaldas heameelt, et Marimarta tomatimahl on valmistatud just Jõgeval aretatud tomatist `Malle´.
Väga tihe mõttevahetus peeti seminaril toidutootjatele olulisel teemal – veterinaar- ja toiduameti nõuetel just pakendamata kaubale.
Toit on osa kohalikust turismist
Kui toiduseminaril viibinud Kamari Haridusseltsi liige Liia Lust küsis, kas kott, kus kohalik toit sees, on samuti Jõgevamaal valmistatud, sai ta vastuseks, et neid kotte toodab ettevõte, mille omanikud on pärit Jõgevamaalt ja kotil oleva logo autor on meie maakonna elanik.
Möödunud aasta sügisel korraldas Jõgevamaa Koostöökoda messiampsu konkursi, mille eesmärgiks oli valida toidud, mida messidel ja laatadel pakkuda. Sellele üleskutsele reageeris viis ettevõtet, mille seast valiti välja neli. Messiampsude kaudu tutvustatud Jõgevamaa toidu lugu jõudis spetsisaalsete voldikute kaudu huvilisteni Soomes Matka messil ja Riias peetaval Balttouri messil.
Väga omapärane teravili on rukki ja nisu hübriid tritikale, mida saab hästi tutvustada küpsetisena koos Põltsamaa juustuga. Kurista toidutares pannakse purkidesse Peipsi kala, päris hästi on tuntud ka Jõgevamaal aretatud hernes.
Ülle Juki kinnitusel on kohalik toit olulisel kohal ka turisminduses. Kui Jõgevamaale sattunud inimene saab maitsta siin valmistatud toitu, siis on toit üks nendest võimalustest, kuidas ta meie maakonna endale n-ö mällu “registreerib”.
Üheks võimaluseks tutvuda Jõgevamaal tegutsevate toidutootjatega on osaleda avatud talude päeval, kuhu saab registreeruda kuni aprillikuu lõpuni.
Toidutootjad hindasid seminari väga vajalikuks ja arvasid, et nad peaksid senisest sagedamini omavahel kokku saama, et ühist huvi pakkuvatele probleemidele lahendusi otsida ning vastastikku kasulikku infot vahetada.