Avatud talude päeva seminar koosnes 4. juunil ettekandepäevast MS Teamsi keskkonnas ja 5. juunil õppereisist Tartumaa taludesse, kes võõrustavad tänavu külastajaid avatud talude päeval.

Avatud talude päev tähistas 2024. aastal 10. sünnipäeva. Selle aja jooksul on Jõgevamaalt osalenud 42 erinevat talu või ettevõtet, neist kõige enam, 8 korral Loov Energia Keraamikahoov, Marimarta maasika- ja tomatikasvatustalu ning Meemeistrite meetalu. See üritus on paljudele osalejatele olnud hüppelauaks oma talu või ettevõtte nähtavamaks tegemisel ning sukeldumisel uute ettevõtmiste või agroturismi maailma. Pealegi on hea, kui saab teiste kogemustest õppida, et pakkuda omanäolist ja häid mälestusi loovat külastuskogemust.

Info- ning inspiratsiooniseminaril räägiti lisaks päevakohasele infole ja kogemuslugudele põhjalikumalt, kuidas oma talu või ettevõtte tegutsemiskoha ajalugu uurida ning kuidas sotsiaalmeedias (Facebook ja Instagram) oma tegemistega teadlikumalt silma paista.

4. juuni. Seminari päevakava (ettekanded lingitud):

5. juuni. Õppereisi kokkuvõte:

Maria taimeaed Nõos toimetab 5. hooaega. Perenaise Maria Jürissoni prioriteet on istutusalade kujundamine. Kuna ta on Luua metsanduskoolis õpetaja, proovib ta õpetavaid taimi ise kasvatada alates seemnest, et oskaks õpilastele paremini selgitada. Mariat paelub lisaks püsikute paigutamisele floristika, nii et tänavu lisandub ka hulgaliselt suvelilli. Taimeaed osaleb avatud talude päeval teist aastat. Eelmise aasta kogemus näitas, et külastajate huvi iluaianduse vastu on ootamatult suur.

Viinamärdi talu Luke külas tegeleb epiimalambakasvatuse ja piima töötlemisega (juustud, jogurtid, gelato). Perenaine Annemari Polikarpus tutvustas valmivat uus meiereid ja kohvikuosa, mis pakub suvel külastajate vastuvõtmiseks hoopis avaramaid võimalusi. Meiereiruumid võimaldavad aga tootmist laiendada ning pakuvad paremaid töötlemis- ja laovõimalusi. Viinamärdil toimub ka tänavuse avatud talude päeva avaüritus.

Luke mõis kuulus enne riigistamist von Knorringitele ja selle autentne taastamine on olnud sihtasutuse südameasjaks alates 2007. aastast. Tegelikult algasid tööd juba 1990. aastatel, kui asuti uurima mõisakompleksi ajalugu ja pargiarheoloogiat. Mõisa peahoone on küll hävinud, kuid aja jooksul on restaureeritud aednikumaja ja taastatud valitsejamaja esimene korrus. Viimati nimetatud hoones võõrustatakse gruppe ja suvel on avatud kohvik.

Luke juustuvabrik Luke külas on tuntud hallitusjuustude tootja. Suur osa toodangust läks restoranidele, kuid koroonaaeg muutis senist ettevõtlusmudelit.  Täna ei ole enam oma piimakarja, vajaminev piim ostetakse Andre talust. Küll aga on juurde tulnud linnukasvatus. Peremees Aigar Brett rääkis põhjalikult hallitusjuustude valmistamise protsessist, milliseid väljakutseid see toob. Ettevõte kuulub ka avatud talude veteranide hulka, olles osalenud alates esimesest aastast.

Kaatsi aed Kaatsi külas üllatas väga põneva taimevalikuga. Lisaks kevadel nõutud lilletaimedele on perenaine Katrin Jürimäe vainud ettekasvatamiseks ka väga põnevaid maitsetaimi. Lisaks nägime kartul-tomatit ja sõstratomatit. Eelmisel aastal hakati kasvatama  ka sparglit, nii et mahespargli põld annab juba arvestatavat saaki.

Metsa talu Reolasoo külas – eesti kultuurmustikakasvatuse pioneer - oli päeva viimaseks peatuskohaks.  Talu tegeleb kultuurmustikate kasvatamise ja istikute müügi ning mustikaveinide valmistamisega. Vanimad marjapõõsa mõõtu mustikapõõsad on juba umbes 30 aastat vanad. Piret Roosvald-Paabusk koos ema Maret Roosvaldiga viisid meid istandusse ringkäigule ja tutvustasid põhjalikult kultuurmustika kasvatamise nippe. Pereisa Are Roosvald oli 1980. aastate teisel poolel asunud vastsoetatud maakodus mustikaid katsetama, võttes appi maaülikooli teadlased. Nagu Piret ütles, isa oli visionäär, ema aga praktiline majandusinimene. Isa ei jätnud siiski jonni ja tulemuseks oli eesti oma mustikasort „Are“, mis registreeriti 2018. aastal. Lisaks taime- ja marjakasvatusele hakkas Piret  mustikatest ka veine valmistama. Hetkel on valikus üks punane ja üks valge mustikavein.

Õppereis näitas, kui erinevad on maaelu tutvustamise valikud. Meie kandis on taimekasvatustalusid vähem, küll aga on ilu- ja tarbetaimedel potentsiaali küllaga. Toidutoojad on seevastu toredad igal pool.

Seminari toetas LEADER-meetme ühisprojekt “Avatud talude päevast agroturismini”.