2019. aastal Taani aasta külaks valitud Torup on olnud juba mõned aastad Eesti kogukondade huviorbiidis ning ihaldusväärseks õppereisi sihtkohaks, kuna sealsed  kogukondlikel algatustel põhinevad arendustegevused on lihtsalt muljetavaldavad. Sel sügisel, 9.-12. septembril sai teoks juba pikalt plaanitud Jõgevamaa kogukondade õppereis Taani arukasse külasse Torupisse. Meie reisiseltskonna moodustasid Jõgevamaa erinevate kogukondade esindajad Peipsist Põltsamaani, kokku 17 hakkajat kogukonnavedurit.

Inspireerituna Taani üldisest ja Torupi piirkonnale eriliselt omasest keskkonnateadlikust hoiakust, kasutasime seekordsel õppereisil liikumiseks vaid ühistransporti ja jalgrattaid. Meie seltskonda võõrustas piirkonna kohalik LEADER-tegevusrühm Gribskov-Halsnæs, juhatuse esimehe Peter Planti ja tegevjuht Stine B Hellese näol. Meie jaoks oli kokku pandud üsna tihe kahepäevane programm, mis tutvustas nii kohaliku tegevusrühma enda projekte kui ka piirkondlikke kogukonnaalgatusi.

Esimeseks külastuskohaks oli Torupi endine raudteejaama hoone, mis 40 kohaliku inimese poolt moodustatud ühistuna toimetab täna täielikult renoveerituna raamatupoe ja kogukonnakeskusena. Samuti renditakse ruume välja startupidele ja väikeettevõtjatele – hetkel tegutsevad raamatupoe ülakorrusel akupunktuuri spetsialist ja massöör. Mõlema ettevõtja sõnul on rendiruumid võimaldanud neil töötamist kodule lähemale tuua ning küla oluliseks sõlmpunktiks olev raudteejaama hoone kliendibaasi kasvatada.

Raudteejaama ümbruses toimub üle nädala kohalik taluturg, mis on korraldajate sõnul saanud oluliseks kogukonna sotsiaalsete suhete loomise ja arendamise kohaks. Peter Planti sõnul on just mitteformaalsete kontaktide „võimaldamine“ olulise tähtsusega kogukonna kasvatamisel. „On väga keeruline oma tuttvale mõne teene osutamisest ära öelda ja samas ka oluliselt lihtsam ise abi küsida või koostööplaanidest rääkida kui ollakse turupäeval korduvalt kohtutud.“ Turgu külastab ca 700 ostjat.

Järgnevalt saime ülevaate piirkondliku eraalgatusliku lasteaia ja kooli toimimisest. Mõlemad on tegutsenud juba ca 30 aastat. Lastehoius käib 28 2,9-aastast kuni 6-aastast last, rakendatakse Steineri pedagoogikat, töötab 4 õpetajat ja 1 abiõpetaja. Nii lastehoius kui ka koolis toimub palju  vabatahtlikkuse alusel, nt igal reedel on abiks üks lapsevanem, kes aitab koristada. Igal vanemal on kohustus käia 2x aastas lastehoius vabatahtlikuna tööl. Kohalik omavalitsus rahastab teenust, lapsevanematel tuleb tasuda ¼ kuludest. Ca 200 õpilasega Halsnæsi Väikekool on  vabakool, mis tegutseb vabakooliseaduse sätete alusel, sisaldab õppetööd ja vaba aega lasteaiast kuni algkooli lõpueksamiteni 9. klassis. Igas klassis on maksimaalselt 22 last. Igapäevaselt püütakse korraldada õppimist ja mängimist nii, et kõigil oleks võimalus oma jõudumööda katsetada ja osaleda. Õpetajad kohtlevad lapsi ja noori võrdsete partneritena, teatud määral välditakse vanuselist hierarhiat. Toimib õppetöö vanimate ja noorimate õpilaste vahel, mida nimetatakse "suurteks väikesteks sõpradeks".

COOP projekt on hea näide LEADER toetuste kasutamisest. Lammutati vana garaaž, paigaldati päikesepaneelid, olemas on oma küttesüsteem. Tegemist on hästi toimiva kohaliku poega. Nimetatud pood erineb teistest COOP poodidest sellega, et lisaks toidu- ja majapidamistarvetele on müügil palju kaupu koduloomadele-lindudele, alates kanadest ning lõpetades hobustega. Toimib ka postkontorina. Kaupluse teisel korrusel tegutseb võimlemisring, lisaks jooga jm tegevused. Hoones toimetab kolm palgalist inimest, lisaks veel 13 vabatahtlikku.

Torup on Taanis saanud kuulsaks oma ökokülade poolest. 1990.aastal alguse saanud Dyssekilde ökoküla on Taanis vanim omasugune. Üsna eriilmelistes elamutes elavad kogukonnana koos umbkaudu 150 inimest. Dyssekilde ökokogukond jaguneb kuueks elamurühmaks, mis toimivad ökokülas väikeste enklaavidena. Neid seob nägemus mitmetest väärtustest, nagu ökoloogia, jätkusuutlikkus, sotsiaalne kogukond, austus ja sallivus. Majadevaheliste õuealade eest vastutab igaüks ise. Korraldatakse erinevaid seltskondlikke üritusi nagu aiapäevad, jõululõunad, rattamatkad ja suvepeod. Dyssekilde ökokogukonna jaoks tähendab ökoloogia jätkusuutlikkust kõikide ressursside – looduse, keskkonna, loomade ja inimeste – suhtes. Lisaks isiklikele algatustele, mida iga liige teeb vihmavee kogumise ja veetarbimise, energia, materjalide valiku ja ehitamise osas, on ökokogukonnal mitmeid ühiseid rajatisi, mis koos tagavad ökoloogilise jätkusuutlikkuse. See kehtib reoveepuhastuseks mõeldud pajutaimede, tuulegeneraatorite, jäätmekuuride, maasoojusjaamade, järvede, istanduste, köögi- ja ürdiaedade kohta. Külas on oma köögiviljaaed.

Dyssekilde eeskujul on kohalik kogukond algatanud uue ökoküla planeeringu - Hvidelandi küla. Loodud on erakapitalil põhinev kohalik fond, mille kaudu on soetatud maad ja vanad taluhooned. Tänaseks juba rajamisjärgus ökoküla võimaldab sarnast mõtteviisi omavate elanike piirkonda kolimist. Iga ehitatav maja on erinev, kokku on lepitud, et kasutatakse keskkonnasäästlikke materjale. Üllatav oli see, et väga palju ehitasid inimesed ise, vaatamata sellele, et neil puudusid kogemused. Vanades taluhoonetes, mis kuuluvad samuti fondile on ühes rendikorterid ning teises tööstushoones asuvad ruumid võimaldavad erinevate huvidega tegeleda nt puutööga.

Teine õppeprogrammi päev algas meil paduvihmas ning kulus üksjagu tahtejõudu, et  minna pikemale jalgrattaretkele vastu rõõmsal meelel. Sissejuhatuseks tutvusime tegevusrühma rattaprojektiga Sykkel. Tegemist on mittetulundusliku äriühinguga, mis töötab vabatahtlikkuse alusel ja toimib spetsiaalsete jalgrataste testimis- ja laenutuskeskusena Dyssekilde raudteejaamas. Keskusest on lihtne rentida erinevaid tüüpe rattaid, k.a elektrilisisi - kaubaveoks, poodlemiseks ja laste transportimiseks mõeldud kaubarattaid. Valikus on ka 3-rattalised lamamisrattad, nendega on palju mugavam sõita. LEADER toetusega on rajatud rataste hoiuruum, väike kontor ja töökoda rataste remondiks ning hoolduseks. Samast rentisime rattad ja alustasime Torupi ümbruse avastamist juba sportlikumas võtmes.

Rattaretkel külastasime Fællesmølleriet Mad & Mennesker  talu, mis on asutatud juba 1750. aastal, et piirkonnas asuva püssirohutööstuse töötajatele toitu toota. Tegemist on piirkonna suurima taluga, mida on peetud juba 5-6 põlve. Talu 400 hektarist maast 350 hektaril kasvatatakse vilja. Talul valmis LEADER toel 2019. a jahuveski.  Veskil on 28 suuremat aktsionäri ja 300 erinevate osakutega väikeaktsionäri. Toodangut antakse aastas 200 tonni, veski oma täisvõimsust veel saavutanud ei ole.

Tothaveni avatud talu on pereettevõte, mis peab külastustalu peaasjalikult Kopenhanenist tulevatele peredele elamuste pakkumiseks. Talus peetakse palju erinevaid sõbralikke loomatõugusid, sealhulgas kanu, sigu, kitsi, parte, kalkuneid, mesilasi, hobuseid, küülikuid, kasse ja eesleid. LEADERi toetusega on rajatud meierei ja talupood. Poes on hooajaliselt müügil õnnelike kanade munad, kitsejuust, kitsepiimajäätis ja rabarber. Talu perenaine ja peremees on vahetanud oma senised elukutsed talupidamise vastu ning enda ettevõetud tööde käigus valdkonnaga kurssi viinud. Varasemalt põllumajanduse ja loomapidamisega omanikel kokkupuudet pole olnud. Lisaks tootmisele ja „külastusteenuse“ pakkumisele võimaldatakse ka haavatavatele noortele, vanuses 15-30 eluaastat, mentorluskursusi. Kohalik omavalitsus toetab Tothavenis osalevate noorte ja täiskasvanute omamoodi meistriõpet. Õpitakse praktikas, aidatakse ja järgitakse pererahvast, kuidas need loomi hooldavad ja oma väikest mahetalu juhivad. Praktikandid on talus tavaliselt oma eluperioodil, mil nad ei mahu haridusmaastikule või tavatööle, kas oma vaimse puude, stressi, ärevuse või muu sellise tõttu.

Tagasi Dyssekildes kohtusime kohaliku kogukonna liikme Michele Lucharelliga, kes viis läbi   töötoa, mille käigus õpiti valmistama ehedaid itaalia pitsasid. Parim osa sellest oli, et pitsad söödi kõik ise ära.

Meie viimaseks külastuskohaks Torupis jäi Adam Bloksgaardi veinitalu. Kolm aastat tagasi kolisid noored piirkonda elama just veinitalu loomise sooviga. Torupi mereäärne regioon on klimaatiliselt veiniistanduseks igati sobiv.  Soetatud talukoht oli väga halvas seisus ning seda asuti taastama. Tänaseks on maadele rajatud viljapuuaed ja viinamarjakasvatus, mis kumbki veel saaki ei anna. Talu toodab siiski siidrit piirkonnas kasvatatavatest õuntest.  Samuti kasvatatakse lihalambaid, mis on valitud just viinamarjaistandusse sobiva kasvu järgi. Viinamarjaistanduse esimest saaki oodatakse järgmisel aastal.

Õppereisi toetas LEADER-meede Jõgevamaa Koostöökoja ja Jõgevamaa Kodukandi Ühenduse ühisprojektist “Jõgevamaa kogukondade õppereis tutvumiseks Taani arukate küladega”.