Jõgevamaa jääb Eesti keskele ja siinne toidutraditsioon on nagu lapitekk – igal kandil  oma eripärad. Lause ja logo „Jõgevamaa katab laua“ sümboliseerib meie rikkalikku toidulauda, sest kohalike toodetega saab ühe kena toidulaua katta küll. Kutsusime toidust kirjutajad 26. septembril päevaks Jõgevamaale, et näidata, kas eelnev jutt ka paika peab.

Esimene sihtkoht oli Meemeistrite meetalu Annamõisas. Umbes 200 mesilasperega Meemeistrid OÜ on pereettevõte, kus suvel pannakse tööle kolm põlvkonda korraga. Nad alustasid ühena esimestest lisandiga meesegude valmistamist, kuid pakutakse ka tavalist mett. Aktiivselt osaletakse avatud talude päeval, tegeletakse agroturismiga ning võetakse vastu külastusgruppe.  Maitsemeed on pälvinud auhindu „Parim talutoit” konkursil.

Raul Terep tutvustas tootmist, Kristi Terep rääkis milliste väljakutsetega ettevõtja peab hakkama saama ning kuidas külastuspakette arendatakse. Ajakirjanikud said uue degusteerimisviisi, kus meed on grupeeritud omaduste järgi, kohe ära proovida. Lisaks viis Kristi külalised valmivasse külastuskeskuse hoonesse.

Meemeistrite juures sättis oma tooteleti üles ka Ulge talu, kes tegutseb hoopis Mustvee vallas Odivere külas. Jorma Kütt kirjeldas, kuidas 1990. aastatel alustati teravilja- ja hernekasvatusega, kuid järk-järgult mindi üle marjakasvatusele. Arooniat müüakse ka teistele veinivalmistajatele. Marjade, rabarberi, õunte ja ebaküdoonia kõrval valmistatakse veini ka kasemahlast. Enam soovitakse pöörata tähelepanu agroturismile, talus on tenniseväljak ning suvel võetakse vastu külastusgruppe. Degusteerimiseks pakutud veinide valikust väärib tähelepanu Fizzaronia, mis võitis 2023. aastal Baltic Cup konkursi karboniseeritud puuvilja- ja marjaveinide kategoorias.

Edasi viis tee Põltsamaa lossi. Mõni minut lossi õuel uudistamist, viimaste rooside imetlemist ja Raina Rumvolt asus tutvustama käesoleva aasta kevadel loodud Põltsamaa konservi- ja veinitööstuse ajaloost rääkivat näitust. Mõistagi tekitas elevust tuubitoit ning milliseid veine seal on valmistatud.

Korrus allpool asuvas restoranis Oberpahlen ootas juba lõuna. Kui 2023. aastal avati taas pääs konvendihoonesse ja loodi ülesehitatud väravahoonesse Põltsamaad ning lossi ajalugu tutvustav ekspositsioon, ehitati endine veinikelder ümber restoraniks. Kuigi veini Põltsamaal enam ei toodeta, koondab restoran võimalikult paljude Eesti veinimajade paremiku. Siim Emajõe rääkis mõne sõnaga Eesti Veiniteest ning kuidas neil on au siinseid veine esindada.

Kaasaegse restorani valmides sooviti enam tähelepanu pöörata ka lossiga seotud isikutele ja ajastute toitudele. Head ainest pakkus siin Põltsamaa lossi rentniku ja hilisema Pajusi, Kaave ning Tapiku mõisate omaniku Carl Gustav von Wahli abikaasa Henriette von Wahli aastatel 1800-1810 peetud käsikirjaline retseptivihik. 2023. aasta septembris toimus Jõgevamaa Koostöökoja ja lossi koostöös avalik toiduvalmistamise õpituba, mille jaoks valiti vihikust kolm rooga, peakokk Triin Meos kohandas need tänapäevaseks ning ühiskokkamise järel sobitas restoraniköögile erimenüüks. Mooritud kana lillkapsaga, ahvenapallid ja õunakook tekitasid laudkonnas toredat elevust.

Sõit OleMari tallu Raadivere pakkus hunnituid Vooremaa vaateid. Ole Hütt viis külalised kohe kitsede juurde. Tüüringi kitsed vallutasid peremehe Ole südame kümmekond aastat tagasi ja nii see kari on vaikselt kasvanud. Kusjuures, peremees teab kõikide loomade nimesid peast. Kitsepiimatooted, sealhulgas kergelt suitsutatud juust, praejuust ning keedetud kitsepiimamaius on kujunenud populaarseteks müügihittideks. Marika Hütt näitas oma ravimtaimeaeda ja aasa, kus kasvavatest liikidest võlub välja lilleveed ja muud ilutooted ihu ning meelte hellitamiseks. Osad taimed lähevad ka teesegude valmistamiseks.

1990. aastate lõpus perele ostetud talukohast on aastatega kujundatud mahetalu. Kõik ravimtaime- ja köögiviljapeenrad on rajatud permakultuuri põhimõtete kohaselt. Ole loodab rohkem tähelepanu pöörata ka loodusehitusele.

Juustudega maiustamise juures tekkis elav diskussioon loomapidamise ja kitsepiimatoodete eripära teemadel. Seda enam, et pere valmistus just Itaaliasse juustumessile sõitmiseks. 

Päeva lõpetasime Maaelu Teadmuskeskuses. Jõgeval on sordiaretusega tegeletud juba 104 aastat. Asutus on tegutsenud erinevate nimede all, Maaelu Teadmuskeskus on ta alates 2023. aastast. METK tegeleb põllumajanduse, maaelu ja maamajanduse valdkonna uuringute ning analüüsi, põllumajanduskultuuride sordiaretuse ja põldkatsete, valdkonna teadmussiirde-, nõuande- ja innovatsiooniteenuste pakkumisega.

Kõigepealt võttis meid vastu köögiviljaaretaja Ingrid Bender. Eesti võib olla õnnelik, et meil on säilinud köögiviljaaretus, mida lähiriikides enam niimoodi ei arendata. Tomatikasvuhoonetes võeti ette erinevad Jõgeval aretatud sordid ja kuidas taimede eest hoolt kanda. Ingrid näitas ka, mismoodi ristamise teel uusi sorte luuakse. Hetkel on hobiaednikel oluliseks teemaks, kuidas viimaseid tomateid söögiks säilitada. Teaduri nõuannetest vormus külaskäigu järel METKi kodulehele kohe vastav nupuke (https://metk.agri.ee/uudised/viis-head-nippi-tomatite-edukaks-jarelvalmimiseks). Juttu tuli veel porgandist „Jõgeva Nantes“, söögisibulast „Jõgeva 3“ jt siin aretatud köögiviljasortidest.

Edasi suundusime geenipanka. Külli Annamaa ja Vahur Kukk tutvustasid geenipanga toimimise põhimõtet kohalikust vaatest kuni ülemaailmse Teravmägede seemnepangani. Kuigi peamine eesmärk on säilitada oluliste sortide varuseemneid, võivad hobiaednikud geenipangast küsida oma tarbeks katsetamiseks ka seal hoitavate sortide seemneid. Kui näiteks teraviljade puhul me kujutame päris hästi ette, kuidas seemneid säilitada, siis kartuli puhul nägime, kuidas see toimub katseklaasis taimekeste pideva uuendamisega. Mugulaid pole ju võimalik pikalt alal hoida. Külli rääkis toredaid lugusid, kuidas nad on inimestelt kogunud vanade sortide näidiseid, mida on kasvatatud põlvkondade kaupa, neil on eristuvad tunnused, kuid sordinime ei tea keegi. Mõni selline kodune sort on saanud isegi ametlikuks säilitussordiks, nagu näiteks „Helbi“ uba või „Endla“ kartul.

Uues teraviljade aretuskeskuse majas ootas meid ees kartuliaretaja Terje Tähtjärv. Lauale oli sätitud valik Jõgeval aretatud sortidest, mh ka kaks aretist, mis lähiajal sortideks vormistatakse. Lisaks oli valikus ka vana populaarne „Väike verev“. Arutati söögi- ja seemnekartuli sortide kättesaadavuse, taimehaiguste ja -kahjurite üle ning võeti ette koguni agrotehnika nüansid. Siin sai tutvustatud ka koostöökoja ja METKi ühiselt korraldatavat Seemnefestivali, toimub järgmise märtsikuu algul juba neljandat korda.

Samal ajal oli LAUT Resto peakokk Katrin Olesk valmistanud võrdlemiseks kolmest eri sordist kartuliputru. Ühtlasi kirjeldas ta, kuidas „Maret“, „Piret“ ja „Tiina“ keetmisel käituvad. Arvestada tuleb ka seda, et mugulad vajavad pärast ülesvõtmist aega järelvalmimiseks, nii et eri sortidest toidu valmistamiseks jagus nõuandeid kuhjaga.

Kui me Sordis juba olime, kõneles Marimarta OÜ perenaine Janika Lindsalu ka nende hitt-tootest - Jõgeval aretatud „Malle“ tomatist valmistatud mahlast. Koimula külas tegutsevat pereettevõtet tuntakse eeskätt maasikakasvatustaluna. Kevadel avavad Janika ja Margus Lindsalu hooaja omakasvatatud suvelillede müügiga, seejärel täidetakse needsamad kasvuhooned tomatitaimedega. Arvestades meie heitlikke suvesid ja tööjõu olukorda, on see praktiline samm riskide hajutamiseks. Kui maasikatest on Janika lemmik „Polka“, siis tomatitest valiti spetsiaalselt "Malle" sort, mis annab rohkelt hea maitsega mahla. Koostöös Polli teadlastega välja töötatud retsepti alusel valmistatud mahl on Eestis ainus omataoline, milles väärtustatakse just konkreetse sordi maitseomadusi.

Tihe päev andis põgusa sissejuhatuse, mis on Jõgevamaa toidumaastikul huvitavat ja eristuvat. Toiduajakirjanikke võlusid inimesed, kes on toodete ja teenuste taga. Tagasiteel päeva kokku võttes öeldi tagasisideks, et hea on kuulata enesekindlaid inimesi, kes teavad, mida nad teevad ja oskavad sellest ka teistele rääkida. Meil on palju väärtuslikku, mis igapäevamelus tunduvad nii loomulikud ja ei pruugi ise osata esile tõsta. Küll on see võimalus kaugemalt tulijal. Inspiratsiooni saadi igatahes kuhjaga.

Fotod: Ülle Jukk

Toiduajakirjanike pressireisi toimumist toetas LEADER-meetme ühisprojekt „Avatud talude päevast agroturismini“, mille partnerid on Jõgevamaa Koostöökoda ja MTÜ Jõgevamaa Maitsed.