30. septembril toimus Jõgevamaa Koostöökoja eestvõttel ligipääsetavuse teemapäev. Jõgeva kultuurikeskuses aset leidnud ürituse eesmärk oli pakkuda ideid ja anda nõu, kuidas muuta avalikud sündmused ning tegevused paremini ligipääsetavaks kõigile, sealhulgas erivajadustega inimestele.

Ligipääsetavus võib kõigi meie jaoks ühel hetkel oluliseks muutuda

Päeva alustas Eesti Puuetega Inimeste Koja ligipääsetavuse alase huvikaitse nõunik Mari Puuram (ETTEKANNE), kes selgitas, mis on ligipääsetavus, miks see oluline on ja kellele see mõeldud on. Ta rääkis erinevatest lahenduste tüüpidest, kuidas muuta avalik ruum ja sündmused kõigile sobivamaks. Mari Puuram rõhutas ka, et ligipääsetavus tähendab koostööd ja koosloomet.

Kirjeldustõlke konsultant ja ligipääsetavuse edendaja Kai Kunder andis meeleoluka ülevaate pimeda inimese igapäevaelust. Ta tõi näiteid, kuidas on võimalik kultuurielus aktiivselt osaleda ka siis, kui nägemine puudub – näiteks käia kirjeldustõlkega balletietendustel või osaleda spordisündmustel.

Annikki Aruväli (ETTEKANNE) Kultuuriministeeriumist tutvustas ligipääsetavuse arendamise mudelit, mis aitab organisatsioonidel ja ürituste korraldajatel teha vajalikke muudatusi, et kõik inimesed saaksid mugavamalt osaleda.

Kultuurikorraldaja ja dirigent Edmar Tuul (ETTEKANNE) rääkis sellest, kuidas muuta muusikasündmused kättesaadavaks ka kurtidele, vaegkuuljatele ja inimestele, kellel on raskusi keerukate tekstide mõistmisega. Selleks saab kasutada viipekeele tõlget, kirjeldustõlget või anda sisu edasi lihtsasse keelde ümberpanduna. Tekstilisest kirjeldusest on abi ka neile, kelle emakeel ei ole eesti keel.

Pärastlõunal keskenduti Jõgevamaa olukorrale. Ehtel Valk (ETTEKANNE) rääkis, kuidas inimesed siin piirkonnas kultuuri tarbivad ja milliseid ligipääsetavuse võimalusi kasutatakse. Kuigi kultuuriüritustel osalemine,  mis hõlmab nii raamatukogude külastamisi, huvitegevuses osalemist kui ka kultuurisündmuste väisamist, on Jõgevamaal üsna aktiivne (üle 76% elanikkonnast), on probleemiks hoonete ligipääsetavus ja kõvasti on arenguruumi nähakse ka transpordiühenduste osas.

Päeva lõpetas kultuuritarbijate ja  -korraldajate ning kohaliku elu edendajate arutelu, kus osalesid Helle Roop, Aivar Pint,  Tiina Tegelmann ning Viktor Svjatõšev. Ühiselt jõuti arusaamisele, et kuigi arenguruumi on kõvasti, siis liigume vähehaaval õiges suunas – teadlikkus ligipääsetavusest kasvab ja ürituste korraldajad on üha enam valmis arvestama erinevate inimeste vajadustega.

Ligipääsetavuse loomine algab meist endist

Päeva jooksul kordus mõte, et mitte iga erivajadus ei ole puue, aga puue on alati erivajadus. Tasub meeles pidada, et meist igaüks võib elu jooksul vajada rohkem tuge või kohandusi – olgu selleks lapsevanker, ratastool või lihtsalt lihtsam keel.

Suur tänu päevajuht Piret Ausile (ETTEKANNE), kes aitas keerulise teema loogiliselt kokku siduda.

Ajalehes Vooremaa ilmus 16. septembril vastavateemaline sissejuhatav arvamuslugu "Ligipääsetavus on koostöö ja koosloome" ja 3. oktoobril teemapäeva kajastav artikkel "Ligipääsetavus ei ole alati ainult ruumiline".

Teemapäeva toimumist toetas ESF+ meede.